«Soe naeratus on headuse keel, millest kõik aru saavad»
Eilne päev, millest laulab kenasti Anne Veski , on üks nendest vähestest päevadest, kus tuleb peale vaim teha midagi head ja kosutavat hingele, südamele, vaimule. Amatöörkokana muidugi . Nii mõtlesin mitmeid minuteid, kuid õnneks mitte tunde, et mida head teha. Ja lõpuks osutus otsustus vürtsika kartuli-kana hakklihapaja kasuks. Esmalt panin ahju broileri, maitsestasin broilerimaitseainega, valasin natuke terve kana peale Karksis
Eilsel ilusal, tõesti ilusal ja soojal maikuu õhtal oli ETV ja paljude teiste riikide otse-eetris 62. Eurovisiooni Lauluvõistlus, mis sel aastal toimus eelmisel aastal Dšamala võidu tõttu Ukrainas Kiievis. Selle aja jooksul on võistluse võitnud enim Rootsi ja Iirimaa, Prantsusmaa ja Luksemburg, Holland ja Suurbritannia, Taani ja Iisrael ning Norra. Ühe korra, 2001 aastal kuni tänase päevani kogu maailma üllatanud
Mulle meeldib pildistamine ja üldiselt fotograafia. Paraku muidugi tööle ma sel alal kindlasti ei saaks, kuna pole kogemust ega vastavat väljaõpet, mida selle ala asjatundjad nõuaksid, ent õnneks ei nõua mitte mingeid kogemusi amatöörlik fotograafia. Seega vahelduseks tekstiga (ja videodega) postitustele teen heameelega ühe lihtsa ja tavalise pildipostituse, mis oma teemalt või olemuselt natukene seotud eelmise postitusega, sest lisaks minule
Üleeile, laupäeval oli super ilm. Tõepoolest vapustav . Kuna eilne ilm polnud sugugi paha, mitte üldse kohe ning ma olen nohust tingitud silmade vesistamise ja poolpimedaks olemise normaliseerida suutnud tänu põletiku välja saamisel, kuigi nohu veel kadunud täielikult pole, mõtlesin tänasel toredal pühapäevasel päeval, kui Armsake otsustas omale peenra püstitada, et sellega suve läbi ja kes teab, võib-olla ka järgmisel
Mõelda vaid, et kell juba peaaegu kaks öösel, aga alles nüüd avaldan taaskord ühe postituse, mida kella kaheksast saati vorbin . Kusjuures ei meenu mulle ühtki varasemalt sarnast olukorda, kus nii hilja öösel oleksin avaldanud mõne oma postitustest. Aga mind teades, siis kes teab, võib-olla kunagi isegi olen . Aga… eelmisel aastal tehtud videopostitus autojuhist, kes vastassuunas sõites jäi ebaõnne
Nii kurb, kui see minu jaoks ka ei ole, on mind taaskord otsustanud, maksku mis maksab, kas või läbi tule ja vee ja vajadusel isegi läbi kümne sentimeetrise Eesti talvise jää külastada tõbi, millel endiselt nimeks kurjakuulutav Nohu, kellel tõepoolest pole absoluutselt midagi teha, kui mind kiusata ja kimbutada. Ilmselt sain töö juurest, mille tõttu ei jäänud mul üle muud,
Vaatasime neljapäeval (13.04) Armsakesega, kellega tõepoolest uuesti koos oleme , kohe peale “Kolmeraudse” esimese saatekülaliste Heleni ja Kalvi-Kalle vestluse lõppu Mihkel Rauaga dokumentaalsarja “Surmavad Naised” (kohe esimene lugu) ning olin esimest korda seda saadet vaadates kergelt öeldes jahmunud , võiks vist isegi öelda et šokeeritud , kui nägin kohe esimese teemana 1965 aastal Indianat ja selle elanikke tabanud tänaseni üheks