On möödunud 2aastat ja kätte on jõudnud 2006aasta maikuu algus. Koer Kudi läbis minuga elutee, nähes minu rõõmu- ja kurbusehetki, minu esimest südant purustavat armastust ja sellega toime tulemist, alustades õpinguid Õisu Toiduainetetööstuse Koolis ja kolimist Saaremaale, mis toimus just 2006aasta 6.mail. Kuressaare bussijaama jõudsin täpselt kell 21.30. Tiia, Nasva Pagari juhataja, tuli autoga bussijaama mitu minutit hiljem. See oli
Viimased paar päeva on olnud väga teguderohked, õnneks, olen käinud siin ja seal, näinud teist ja kolmandat, ja olen viibinud iga nurga peal. Eht, eks? Ainult üks asi on mind juba tükk aega vaevanud. Nimelt, teate, ma muidugi loodan, et see ei ole nii, aga mulle on sügavalt näima hakanud, et mul on tekkinud või hakkavad tasapisi välja lööma tunded
29.aprillil kell 16 algas Vallikraavi Veeralli rongkäiguga linnaorkestri saatel ametikooli juurest Vallimaa tänavalt, kust rongkäik liikus keskväljaku kaudu piiskopilinnuse juurde. Rongkäigule järgnesid sõudevõistlused Kasse-paatidel viieliikmeliste võistkondadega ja omavalmistatud alternatiivsõidukite võistlus, mida mina, Evelin ja Rando natukene enne kella viit vaatama läksid. ohale jõudes oli kosta valju muusikat, mis ei lasknud kuulda omi mõtteidki, rääkimata teiste juttu, kes soovisid midagi kellelegi
On 30.aprilli hommik, kell on pool üheksa. Järsku, kui veel oma suurel mugaval punasel diivanil unemaal olin, hakkas järsult arvuti äratuskell tööle, andes märku, et “hei luuser, on aeg üles ärgata!” Ei mingit ülessetõusmist, mitte veel. Siiski üheksa ajal oma silmaluugid avali ajasin ja olin mõned minutid pikali ja siis ajasin end püsti. Käisin pelleris, tegin suitsu aknavahel, pesin hambaid,
Seda vist ei juhtu kunagi, et ma teda enam ei armasta. Usun, et armastan teda ka siis, kui mulle muld peale visatakse!. Isegi mu lemmikarmastusloo sõnad ütlevad, et “Taevas on sinine, kui me lausume, et armastus on imeline!” Lause on kena, kuid olen tõsiselt hakanud kahtlema selle tõelisuses. Eriti lause teises pooles. Aga ega’s midagi, pean sellega leppima, kuna see
Katkend puudub, kuna see postitus on kaitstud.
Mõnusalt kena ilm oli üleeile: kevadsoojus, mida õues liikudes ilma mingite eranditeta tunda oli, päike, mis terve korteri akendest sisse piilus ja selle, isegi õhtul, mingi kuue ajal veel, kui “Sõprade” järjekordset episoodi vaatasin, valgena hoidis, veidikene tuult, mis juukseid sasis ja puulehti liigutas. Mõelda vaid, et aeg läheb nii kiiresti… Pool märtsikuud juba läbi. Alles oli aastavahetus ja Eesti