On möödunud peaaegu nädal 13. jaanuari traagikast, kus hea sõber otsustas jätta igaveseks hüvasti. Ta lahkus meie hulgast 13. jaanuaril arvatavalt peale kell 23 õhtul. See oli tema soov. Meie hinge ja südametesse jääb ainult mälestus temast. Saatuse eest ei põgene. Ükskõik, kui palju ma seda ka ei sooviks, ei saa ma põgeneda millegi eest, mis tabab igal juhul. On
Kui eilne postitus, “Täna!”, oleks hoopiski telefilm või telesari, siis suuretõenäosusega ilmuks ühel hetkel ekraanile kiri “Järgneb”, kuna hetkel kirjutatav postitus oleks nagu järg eilsele, ja järgmisel nädalal olev postitus oleks järjekordne järg esimesele ja teisele postitusele, mida hetkel kirjutan. Tegelikult see ongi nii. See sissekanne ongi nn. järg eilsele sissekandele, mistõttu on postituse pealkirja järgi sulgudes 2. Samuti tuleb
Nagu enamus külastajaid juba kindlasti esilehelt lugenud on, on see blogi täna kella 9-st õhtul kuni homse päeva kella kolmeni suletud. Põhjuseks on väga hea sõbra traagiline surm 2008aasta 13. jaanuaril peale kella ühteteist õhtul Aia tänaval. NB! Nõrganärvilistele mitte soovitatav! Olen üritanud kogu sellest jamast end eemale viia, mitte ei soovi mäletada neid toredaid aegu, mil sõbraga sai nalja
Päris hea tunne on alustada seda postitust “Merineitside” (“H2O – Just Add Water”) tunnusloo “No Ordinary Girl”, mille esitajaks on Ellie Henderson, saatel. Super lugu on, Ellie oskab seda suurepäraselt esitada… Ja tema hääl… Splendid… Lihtsalt võrratu. Aga see selleks. Minu õnneks pakuti mulle nädal tagasi esmaspäeval taaskord tööd, mille muidugi vastu võtsin. Veidi kaugel mu kodust, aga mis seal
Lisasin eilsest, teisest jaanuarist oma blogisse uue rubriigi Mupsiku Õhtuköök, mille ülemrubriigiks on Mupsiku katsetused. Ja täna on aeg lisada uude rubriiki esimene postitus sellest, kuidas mina omale poes müüdavatest pizzapõhjadest pizzat tegin. Jälle Vajalikud toorained muretsesin omale küll eelmisel aastal, kuid valmis sai see alles eile. Minnes aga valmistamise juurde, siis poest sai spetsiaalselt pizza jaoks ostetud tomatipastat, šampinjone,
Ongi käes, 2011.aasta esimene postitus. Kindlasti on juba pealkirja järgi aru saada, millest täna kirjutada soovin – just, aastavahetusest Kuressaare kesklinnas, kus kõlasid paugud ja lendasid korgid uue aasta auks. Kuid minnes ajas tiba rohkem kui 12 tundi tagasi, hommikusse vahemikku, umbkaudu, ligikaudu kella üheksasse, kui ahi oli köetud ja tuba oli soojem kui Los Angeleses või New Yorgis :D…
Ja ongi käes aeg, kus televisioon, tõenäoliselt ka inimesed, mõned või enamus blogijaid teevad aastast kokkuvõtte, pannes lühidalt kirja või arutledes, mis on neil läinud sel aastal korda, mis valesti, millest ei soovitaks rääkida ega soovita enam meenutada. Ja siis ilusatest aegadest, mida inimesed sooviksid meenutada ehk ka aastakümneid hiljem. See aasta on olnud… mitmekesine. Näiteks üheks halvas asjaks sel