Kurb on teatada, et mängusait Friendster on mingi aeg otsustanud nende serveris kaudu blogimise sulgeda, mistõttu, nii kurb kui see ka ei oleks, on minu vana blogger, mis asus aadressil muleioleblogi.blog.friendster.com, läinud hingusele. Kõige suurem kahju on sellest, et kõik postitused, mis sinna aastaga tehtud sai, ei ole kahjuks enam kättesaadavad;
Tänane “Kutsuge Cobra 11”, mis just lõppes, oli päris põnev, kuigi uusi osasid ei anna võrreldagi vanema aja osadega, kui Erdogan Atalay kõrval mängisid tema paarimeest kiirteepolitseis Mark Keller, Christian Oliver, Gedeon Burkhard ja Rene Steinke. Just viimasega tehtud osad ja kaadrid olid minu lemmikud.
Minnes aga ajas tagasi, muidugi ilma ajamasinata 
, siis ei ole ma viimase paari-kolme päevaga teinud muud, kui lugesin ühe Kuressaare kena tüdruku blogi peaaegu läbi ja vaatasin YouTubes ära kõik ta videod, mida sel hetkel oli kokku 13. Peaksin mainima, et tüdrukul, nagu minulgi, on tõeline vajadus olla kaamerate ees. Videosid vaadates olin kohati isegi üllatunud, et teda koolist juba välja ei ole visatud. Enamasti on videos kas lollitatud või aetud niisama lolli juttu. Nii et julgust antud tüdrukul on. Samuti jookseb tal jutt, mistõttu saaks või võiks ta vabalt olla raadios mõne jutusaate juht või midagi taolist. Mis aga puudutab tema veeberit, siis erinevalt minust näiteks teeb tema sissekandeid peaaegu iga päev, teinekord pikemad, vahetevahel lühemaid artikleid. Mis aga mind häirib ja miks on mul raske, suhteliselt tihti ka soov blogi mitte lugeda, on tema kirjastiil: kirjavead, vahetevahel kirjavahemärkide vale paigutus. Kui osade inimeste tekste, nagu näiteks minul, on ühes postituses mitmest teemast rääkimine, siis temal seda igakord ei ole, mis on muidugi pluss. Aga ülejäänud… ei-ei-ei…
Samuti olen vaadanud netist “Monki”. Just neid palu, mis mulle meeldivad. Näiteks 4 hooaja 6. osa – “Hr ja pr Monk”, “Monki sajas juhtum”. Need sellised kurvad osad, väga meeldib.
Hetkel käib TV3-s film “Läbirääkija” Samuel L. Jacksoniga peaosas, kus mees kehastab läbirääkijat, kes lavastatakse süüdi oma paarimehe tapmises. Nähes ainuksena üht võimalust, võtab ta pantvangi siseasjade osakonna juhi ja veel mõned inimesed, olles nõus läbirääkimisteks ainult juhul, kui kutsutakse kohale tema kolleeg Chris Sabian, kes töötab ühes teises jaoskonnas ning ei kuulu seetõttu nende hulka, keda Roman kahtlustab. Algab pingeline kassi-hiire mäng, mille lõpplahendus on täiesti äraarvamatu…
Nüüd aga vaatame, kuidas lõpeb alanud pantvangidraama ja kas peaosaline leiab tõe. Peale seda uuendan veidi CV-d ja kirjutan valmis motivatsioonikirja, et edastada need Raadio Kadisse, kes otsivad oma meeskonda uudistetoimetajat-diktorit. Ma küll ei osutu väljavalituks, aga proovida tasuks kindlasti. See veel töö, mida kindlasti sooviksin teha. Nii et soovige mulle edu 
Ja lõpetuseks – siin üks kena panoraampilt Saksamaa neljandast suurimast linnast Cologne 