19 leiutist, mis muutsid inimeste elusid

Autor: | 3. märts 2013

M eie ümber on niivõrd palju enesest mõistetavalt asju, milleta me hakkama ei saaks. Kujutage ette, et elate kuid või aastaid elektrita, elada päevi või nädalaid ilma meili kontrollimata, käia tänaval ringi moblat omamata või elada külm talv üle ilma ahju ja pliidita…
Järgnevas listis on välja toodud 19 erinevat, aga kasulikku leiutist, millega tänapäeva mugavad inimesed (vähemalt enamus meist) oma elu ette ei kujutaks. Ning kui oled antud nimekirja üle lugenud või silmadega üle skanneerinud, mõtle, kui erinev oleks inimeste elud, kui kõiki neid või mõningaid neist leiutistest ei oleks olemaski.

1. Elekter

Kindlasti üks kõige tähtsamaid ja kasutatavamaid leiutisi inimeste elus. Kui elektrit ei oleks kunagi leiutatud, ei oleks meil murdosat sellestki, mis on meil tänapäevases maailmas. Kujutad sa ette oma elu ilma televiisori või mikrolaineahjuta, arvuti või kliimaseadmeta, elektriradika või boilerita?

2. Lambipirn

Pimedas mitte istujad peaksid olema õnnelikud ja tänulikud Thomas Alva Edisonile elektripirni leiutamise eest. Kujutad sa ette oma elu ilma elektripirnita? Õhtul toas raamatud lugeda ja postkasti supsanud reklaame sirvida ning peikale või prutale armastuskirja saata ei saa (rääkimata viimase lugemisest :( )
Muideks, tol ajal tegi Suurbritannias sama tööd ka Joseph Swan, kuid ühel hetkel tegid mehed koostööd ning moodustasid ühise ettevõtte Edison & Swan United Electric Light Company, mis peaks olema enim tuntud nime all Ediswan.
Ma ei ole küll elektrik ega muu asjamees, kuid pirn peaks töötama põhimõttel, et elekter liigub volframist traadi ja elektri mõjul hakkab hõõgniit kuumenema, muutudes kusagil 300 kraadi juures oranžiks.

3. Arvutid

Arvuti on muutnud meie elu niivõrd lihtsaks (kui ka keeruliseks?) ja andnud niipalju võimalusi, alustades maandumisest Kuul ja lõpetades lihtsalt veebis sirvimisega. Nad on kohati targemad kui inimesed, tehes keerulisi matemaatilisi ülesandeid uskumatu kiirusega. Ja kui nad tegutsevad veel kvalifitseeritud suurepäraste oskustega programmeerijale, teevad nad pea olematuid saavutusi ja näidates karpi lahti jätvale tulemustele.

4. Internet

Tim Berner Lee leiutas 1989.aastal World Wide Web’i (WWW), mida nüüdseks kasutab peaaegu 2 miljardit inimest (25-28% maailmas). Leiutis on nii võimas, et tõenäoliselt ei saa keegi mitte kunagi tunda arvutit 100% läbi ja lõhki.

5. E-post

Ülemaailmne e-posti levik mõjutas otsustaval määral inimeste vahelisi suhtlemisi. Järjest populaarsemaks muutunud e-posti teenust hakkasid kasutama ettevõtted ja inimesed, kuna e-kiri jõudis saajani minutitega. See oli läbimurre, ilma milleta ei kujutaks suurem jagu inimesi oma elu ettegi.

6. Autod

Maailmas on umbkaudu 600 miljonit sõiduautot, mis on ligikaudselt 1 auto 11-ne inimese kohta. Auto on üks olulisemaid transpordi vahendeid inimeste eludes ja nendeta ei suudaks oma elu ette kujutada praktiliselt mitte keegi. Seda enam, et igal aastal tullakse välja uute ideeautodega, mida enamus meist sooviksid varem või hiljem omada.

7. Lennukid

Kuidas oleks võimalik läbida 8 tunniga 7000 kilomeetrit? Autoga? Rongiga? Ei. Jala. Heh, ammugi mitte. Lennukiga? Just. Selle eest tuleb tänada vendasid Wright’e (Orville ja Wilbur), kes tegid fikseertitud tiibadega lendamise võimalikuks. Nende suurimaks läbimurdeks oli kolme teljega kontrollsüsteem, mis võimaldas piloodil õhusõidukit tõhusalt juhtida, seejuures tasakaalu säilitades.

8. Mobiiltelefon

Maailmas on rohkem kui 5 miljardit mobiiltelefoni ning nende arv kasvab jõudsalt peamiselt Hiinas ja Indias.
Mobiili tehnoloogia täieneb jõudsalt, andes juba praegu kasutajatele võimaluse lisaks helistamisele saata tekstisõnumeid (SMS), multimeediasõnumeid (MMS), surfata internetis (WAP, EDGE, 3G jne), mängida mänge, kuulata raadiot, ühenduda arvutiga kaabli või/ja bluetooth’i abil jne. Juba praegu on telefonid suhtlusvahendid, mis võiksid vabalt asendada arvutit.
Eesti tuntumateks ja peamisteks mobiilsidefirmadeks on EMT (Eesti Mobiiltelefon), Tele2 ning Elisa (endine Radiolinja).
Kui lisada juurde veidi ajalugu, siis kõige esimese telefoni, milleks oli lauatelefon, suutis välja mõelda ja tööle panna Alexander G. Bell. Praeguse seisuga peaks maailmas kokku olema billion telefoniliini.

9. Televisioon

Televisioon, mille leiutajaks peetakse Vladimir Zworykin’t, on meie kodudes, ettevõtetes, kontorites muutunud igapäevaseks kasutusvahendiks, pakkudes eelkõige meelelahutust, uudiseid, reklaame ja erinevaid spordi- ja vabaaja ürituste otseülekandeid.
Peale videokassettide, CD-de ja DVD-de kasutuseletulekut on põhjustanud sagedase teleka vaatamise kõrvalt ka saadete ja filmide lindistamise või DVD-de või videokassettide (mida nüüd enam eriti ei ostetagi) nende hiljem vaatamisega DVD-mängijast või arvutist.

10. Digifotokas

Kodaki insener Steve J. Sasson leiutas ning ehitas esimese pildisensoriga digikaamera 1975.aastal, millel oli vaid 0,01 megapikslit (Mpx). Tehnika on siiski arenenud niipalju ja nii kaugele, et nüüdsetel digikaameratel leidub kuni (või rohkem kui) 160 megapikslit.
Igal kaamerat toetaval moblal on tagaküljel kaamera, mis varieerub VGA-st 8 megapikslini.

10. Tulirelv

Nii nagu eelnevadki leiutised ei vaja seegi tutvustamist: me kõik teame relva põhifunktsioone ja suurt võimet tappa iga elusolend kiiremini kui seda suudaks Sisemaataipan. Nimelt on tulirelv üks surmavamaid ja haavatavamaid leiutisi, mis üldse leiutatud. Üldiselt on relvad siiski ohutud, kui neid käsitleda õigesti ja suure ettevaatusega, pidades kinni ka kõigist turva- ja ohutusnõuetest.

11. Külmutaja

Eks ole ju ilus sõna – külmutaja. Mina olen pea eluaeg niimoodi nimetanud külmkappi, mis on inimese suurim mugavus köögis, kuna nad teevad ära töö, mis sajandeid tagasi tegi kas jääkülm sahver või üdini külm talv või lihtsalt külmhoone.
Esimene laialdaselt kasutatav külmkapp oli General Electric “Monitor-Top” külmkapp 1927.aastal.

12. Sularahaautomaat ehk ATM (Automated teller machine)

Nii et sul sai raha otsa? No problemo! Tuleta meelde PIN-kood, võta kaasa deebet- või krediitkaart ja sea sammud sularahaautomaadi juurde, mille peaks enamus linnadest ja asukohtadest leidma üsna kiiresti ja lähedalt. Just niimoodi on inimesed raha otsa saamise korral tegutsenud alates 1967.aasta juunist, kui esimest sularahautomaati, mille leiutas John Shephed Barron, tutvustas Enfield’is Londonis asuv Barclay Pank.

13. Raadio

Itaalia insener Guglielmo Marconi nägid esmakordselt raadios (jaüldiselt vist setlles valdkonnas) potentsiaali, kui nad edastasid ja võtsid vastu esimesed raadiovõnked. Marconi saatis esimese raadio teate 1901.aastal.
Raadiost sai inimeste eludes väga tähtsa rolli. Raadio hakati edastama kõikvõimalikku, alustades uudistest ja lõpetades sporiülekannetest. Kusjuures televiisori leiutamine mõjutas raadio tähtsust äärmiselt vähe.
Aastate jooksul on spekuleeritud sellegi üle, et raadio leiutaja võib olla hoopis hispaanlane, aga on pakutud ka inglast ning Moskva väitis Nõukogude ajal, et raadio leiutajaks oli hoopiski venelane Aleksandr Popov.

14. Trükipress/trükimasinh

Kullassepp, saksa leiutaja ja trükkal Johannes Gutenberg oli esimene,  kes leiutas metalltähtedega trükikunsti (trükimasina). Trükimasin võimaldas teksti korduvalt paberile trükkida. Just see võimaldas toota kiiresti ja suures koguses raamatuid, mis viis raamatute ja hariduse kiirele levikule…
Peale arvutite tutvustamist 1950. aastal tõi trükkimise pöörde, kui see aja jooksul asendati täielikult digitaalsete andmetega. Praegusel ajal tuntakse kodudes ja trükikodades tuntakse seda seadet printeri nime all.

15. Triipkood

See musta ja valgete joontega leiutis, mille üks leiutajatest on Norman Woodland. Isiklikult minu jaoks on see leiutis üsna tühine, aga ta on teinud tänapäeval elu tundumalt lihtsamaks ja mugavamaks kaupmeestel ja kõikidel neil, kes tegelevad äriga, kus müüakse mida iganes. Seda leiutist kohtab igaüks meist igas poes, olgu selleks toidu-, kodutarvete-, ehitus ja teistes poodides.
Esmalt näis olevat raske, kui isegi mitte võimatu, kuidas suudaks see leiutis maailmas midagi muuta, ometigi suudeti leida viis, mis viis poeskäigu täiesti uuele tasemele.

16. Kalkulaator

Üks väheseid leiutisi, millega on kokku puutunud suurem osa rahvastikust alates 1960.aastast, kui leiutati esimene elektroonililine kalkulaator. Alustades kooliõpilastest ja lõpetades teadlastega 1970.aastal, kui loodi taskusse mahtuv kalkulaator, kandsid endaga pea iga päev kaasas leiutist, milleta ei saa läbi pea ükski inimene; näiteks nüüdsel ajal praktiliselt võimatu leida telefoni, kus kalkulaator puuduks.

17. Mikrolaineahi

Esimene mikrolaineahi, mille leiutas Percy Spencer peale II maailmasõda, müüdi 1947.aastal; Mikrolaineahju peamiseks ülesandeks on toiduainete ja toitude kuumendamine mikrolainelise vahelduvelektrivälja abil. Siiski on võimalik sellega teha ka muid toiduainetega seotud toiminguid, näiteks šokolaadi või margariini (või) sulatamine.
Iga moderne ja tänapäevane köök oleks sisustamise ja kasutamise ajal lõpetamata, osades perekondades isegi kasutu, kui sellist abivalmis hämmastavat seadet leiutatud poleks.

18. Krediitkaardid (ka teised kaardid, nt. deebetkaardid)

Krediitkaarte kasutati esmakordselt 1920.aastatel USA-s põhiliselt kütuse müümiseks järjest suurenevale autode omanikele. Nüüdsel ajal kasutatakse krediitkaarte (ka teisi kaarte) pea iga nurga peal, alustades kütuse ostmisest, internetipoodidest mistahes toote ostmiseks ja lõpetades kauba tasumise eest igas kaupluses, nii suuremates kui väiksemates. Samuti võimaldavad need kiireid kiirloomulisi laene klientidele.

19. GPS

Üleilmne asukoha määramise süsteem (kuigi mulle meeldiks rohkem globaalne positsioneerimine) arendati 1978.aastal, mille ülesandeks on võimaldada asukoha ja aja info kättesaadavus, seda ka halva ilmaga, igal ajal ja igal pool üle Maa (või selle lähedal), kui on nähtavuses vähemalt neli satelliiti (orbiidil liigub korraga vähemalt neli või rohkem GPS satelliiti), asukoha arvutamiseks kasutatakse GPS-meetodit.
GPS osutus väga kasulikuks parameedikutele, pilootidele, maadeuurijatele, aga ka tavalistele tsiviilisikutele, kes oma sõidukites GPS-i kasutusele võtnud on või kasutavad seda oma nutitelefonides.

Need siis leiutised, mis minu meelest maailma on muutnud. Natukene halvemaks ja natukene paremaks. Aga mis leiutised on teie meelest maailma enim muutnud?

(külastatud 2 468 korda, 1 külastust täna)

Kommenteeri