On hommik. Reede. Kell on umbes pool kümme. Jope selga ja jalanõud jalga, raha ja telefon tasku ning võtsin suuna juuksuri juurde, lootuses saada endale aeg. Õnneks sain aja sama päeva hommikuks, poole üheteistkümneks. Veidi aega oodatud, Reinuga juttu aetud, juustele operatsioon tehtud, läksin huvipärast vaatama, mis Rando ka teeb. Veidi juttu aetud tulin koju, vaatasin “Team Knight Riderit” ning
I have had a tough week Tõesti! Aga siiski mõnusalt raske nädal. Ja ma ei kurda. Esmaspäeval helistati päeval ja pakuti tööd, mille alati rõõmuga vastu võtan. Kahjuks oli seda kõigest kaheks päevaks, aga parem kaks päeva kui mitte midagi, eksju? Ka internett on jamanud, kadus väga tihti ära, mis mu ajapikku päris marru ajas. Eile, neljapäeval käis siis Teetormaja
2011aasta ei ole ainult metsa aasta, nagu on mitmetes uudistes mainitud, vaid ka valimisaasta. Juba 6. märtsil ootavad ja loodavad Toompea saksad, et Eesti rahvas teeks veel õigema valiku kui 2007aastal, kui valitsuse sai moodustada Andrus Ansip ja Reformierakond. Nägin TV 3-s umbes nädal aega, võib-olla ka veidi vähem kui nädal aega tagasi Sotsiaaldemoraatide valimisreklaami, kus erakonna esimees Sven Mikser
Adrian Monk (Tony Shalhoub) oli San Francisco politseijaoskonna (SFPD) austatud ja hinnatud uurija. Kuid järsku, 1997aastal enne jõule, ajal mil Adrian oma tollase partneri ja ülemuse, praeguse SFPD kapten Leland Stottlemeyeriga (Ted Levine) uuris ämmaemand Wendy Stroud’i tapmist, tapeti uurija abikaasa Trudy Monk (Stellina Rusich, Melora Hardin) autopommiga, mille detoneeris mobiiltelefoni teel kuue sõrmega mees Frank Nunn. Monkil on naise
Ma ei tea enam, mida öelda ja mõelda või mida kirjutada. Tühjus ja igatsus. Igatsus ja tühjus. Olen üsna kindel, et mu mõtete ja kirjutamise puudumise põhjuseks on eilne, 19. jaanuar, kuna eile täitus 3aastat järjekordsest traagikast minu elus, kui nädal hiljem peale sõbra surma tabas mind neiu lahkumine igaveseks. Seega said ühe nädala jooksul kaks inimest haiget rohkem kui
On möödunud peaaegu nädal 13. jaanuari traagikast, kus hea sõber otsustas jätta igaveseks hüvasti. Ta lahkus meie hulgast 13. jaanuaril arvatavalt peale kell 23 õhtul. See oli tema soov. Meie hinge ja südametesse jääb ainult mälestus temast. Saatuse eest ei põgene. Ükskõik, kui palju ma seda ka ei sooviks, ei saa ma põgeneda millegi eest, mis tabab igal juhul. On
Kui eilne postitus, “Täna!”, oleks hoopiski telefilm või telesari, siis suuretõenäosusega ilmuks ühel hetkel ekraanile kiri “Järgneb”, kuna hetkel kirjutatav postitus oleks nagu järg eilsele, ja järgmisel nädalal olev postitus oleks järjekordne järg esimesele ja teisele postitusele, mida hetkel kirjutan. Tegelikult see ongi nii. See sissekanne ongi nn. järg eilsele sissekandele, mistõttu on postituse pealkirja järgi sulgudes 2. Samuti tuleb