Mitmeid ja mitmeid päevi tagasi, kui hilisõhtusel ajal polnud enam midagi teha, ka und ei olnud, otsustasime Armsakesega ära vaadata kultusliku USA märulistaari Arnold Schwarzeneggeri naasmisega Hollywoodi filmitööstusesse Überlingeni lennuõnnetusel põhineva põnevusdraama “Kõik, mis juhtub pärast” (“Aftermath”), mille põhistsenaarium räägib ehitusspetsialist Roman Melnyk’st (Schwarzenegger) ning lennujuhtimiskeskuse töötajast Jake Bonanost (Scoot McNairy), kelle eluteed peale kohutavat, kurba ja saatuslikku lennuõnnetust ristuvad
Üleüleile, laupäeval, kui Rando mul mu Philipsi juukselõikusaparaadiga juukseid nülis, jäin mõtlema tänapäeva nutiajastu üle ja peale… Elekter on inimestele kättesaadav juba sajandeid. See suurt nutikamaks enam ei muutu ja tõenäoliselt selleks muuta kunagi ei saa… Niisamuti ka näiteks elektripirn või stepslid ja lülitid, vargapesad. Seevastu autod, arvutid, mobiiltelefonid, televiisorid, mikrolaineahjud, pesumasinad, pardakaamerad, nutikellad, tahvelarvutid, poodide nutikassad, miks mitte ka Jaapani
3 tundi hiljem (loe: päeval) peale suurkoristuse algust tekkis mingisugune sisemine kihk järjekordselt köök Armsakese, kellega meie omavahelised suhted ei ole sellised, nagu need olid näiteks kaks või kolm kuud tagasi, käest enda valdusesse võtta, et taaskord proovida midagi, mida ma veel kunagi teinud ei ole või mida tegin viimati kümme või enam aastaid tagasi… Nende paljude toitude hulka, mida
Katkend puudub, kuna see postitus on kaitstud.