Jõuluajast, mis meil väga tegusalt möödus, kuna olime Bacilloli perega maal ning tähistasime oma kambaga pühasid, ja talvest ja natukene kõigest, mis nende kahe teemaga seostub, nüüd pajatada veidi soovin ma, keegi teine mind selles aidata ei saa . Nimelt olen sellele varem mõelnud ja juhtusin nendele mõtetele ka ajal, mil selle artikli kirjutamist alustasin, miks peavad jõulud igal aastal
Kohe-kohe on käes jõuluaeg, jälle, ning taaskord hakkab iga-aastane jõulutrall pihta. Inimesed jooksevad veel viimased hingetõmbed endast välja, et nüüd kiiresti-kiiresti leida puuduolevad kingid kõigile, kellele neid veel muretseda pole jõutud ja ei üllatuks üldse, kui ka neile, kes kinki ei soovigi . Õnneks meie, blogijd, loodetavasti sellised ringisibavad ja igale poole kiirustavad pakitegijad ei ole, mis aga on igati
Eile poole viie paiku varahommikul rattaga tööle vurades jäi mu mõttemaailm momendiks pidama mõttel, mis oleks, kui Eestis olekski ainult pimedus, nagu oli “Tuvikeste” kolme jupilises episoodis (ehk 3×20 min), kus üks osa Inglismaast oli needuse tõttu mõned sajandeid pime, kus ei paistnud päikest ega olnud mingit päevavalgust, ja teine pool sai endale kõik turistid, sest seal oli valge. Mis
Lumi tuli maha ja valgeks läks maa ning see esimene lumi ja lumelörts kadus maapinnalt kiiremini kui Eesti inimesed, kes kirjutavad blogisid, uusi tekste toota jõuavad ning neid siis Facebookis “Blogipostituste reklaamimise grupis” ning “Eesti blogijad” grupis jagada jõuavad . Kui eile ja üleeile maa enam-vähem valge ja märg oli, siis tänaseks on detsembrikuu algus sama märg ja must nagu