/ oktoober 12, 2011/ Inimesed & ühiskond/ 2 kommentaari

Kui esimeses samanimelises postituses oli juttu nina täis tõmmanud noorest, aga siiski täisealisest plikast, kes nurus tüütamiseni, et talle saia ja pihve ostaks, siis selle postituse tegevus toimub samuti Rae Toidukaubad poes, kus täna veidi sisseoste tegemas käisin. Ostsin sealt kaks pakki Meieri 2.5% piimapakki ja kaks pakki Säästu spagette, millest piimasuppi tegin, ühe plärupaki Wall Street’i ja ühe Säästu saia ning Nussa Cebe šokolaadikreemi (400 g), mida õhtul hea saia peale määrida ja siis hea maitsta lasta. Mis seal ikka, maiasmokk nagu ma olen. Mis teha, perekonna viga :wink:
Kola punasesse käes kantavasse toidukorvi asetatud ja kassasse asudes, märkasin šokolaadikreemi hinda kassaaparaati sisse lüües summaks 2.19€…
“Oota, see ei ole õige!” oli minu kiire reaktsioon müüjale, kes tegevuse lõpetas ja jäi otsa vaatama, mis siis nüüd lahti. Siis andsin kuidagi märku, et  tegutse edasi, ise samal ajal mölisedes, et kassaaparaat näitas Nussa hinnaks 2.19, aga riiulil on sildil 1.69€ (vahe: 0,50 eurot).  Müüja, väga kena noor viisakas neiu pakkus lahenduseks, et ehk vaatasin valesti või võtsin vale toote. Võta näpust või tõmba sõrmest, kumb hind see õigem siis on, sest teadsin kindlalt, et võtsin õige toote (ega neid Nussa kreeme seal eriti valida ju ei ole). Kuid siiski maksin ära, ent sel korral võtsin ka kviitungi, mida ma tavaliselt ei tee. Peale asjade kotti ladumist, lasin silmadega toodete hinnad ja nimed üle, kui silmasin šokolaadikreemi nime kviitungil – Nussa Ce. See ei saanud olla muu, kui sama nimetatud kreem – Nussa Cebe. Kobisin siis ostetud noosakotiga tagasi poodi, sellest müüjaneiut enne teavitades, tatsasin tagasi riiuli juurde, kust kreemi ostsin ja mis ma nägin – Nussa Cebe šokolaadikreem 400 g=1.69.
“Mul oli ikkagi õigus,” sõnasin müüjale uuesti kassa juurde jõudes, “hinnasildiks on 1.69”. Mis tal muud üle jäi, kui tuli ja kontrollis üle, kas ajan talle kägu või ei. Ei ajanud! Vaatas üle ka minu ostetud toote ning hinnasildiks oli tõepoolest eelpool nimetatud summa. Kontrollimisel selgus, et õige hind peaks olema 2.19. Hääkene küll, las siis olla.

Mis on antud loo moraal võ kus on uba? Antud lool ei ole uba ega iva, see ei ole juurvili ega ka mitte puuvili, küll aga on sellel moraal, milleks on suur tähelepanu juhtimine poele, antud juhtumi puhul Rae poele Kuressaares, kes peaks kontrollima, kas nende müüdavad tooted ka õigete ja korrektsete hinnasiltidega on. Antud juhtumi puhul on hinnavaheks märgatavalt 7 krooni (0.50 eurot), mis näiteks minusuguse idika jaoks ei ole küll suur summa, aga kõige väiksem ta ka ei ole. Selline asi hakkab vaikselt pinda käima. Mina kui klient olen läinud poodi ostma omale vajalikke, veidi ka ebavajalikke asju, mitte kontrollima toodete hinnasiltide õigsust – nende õigsust peab kontrollima ettevõte. Nii korraks, kui tuli välja, et mul ikkagi õigus, käis isegi peast läbi mõte, et kuna hinnasildiks on 1.69, siis soovin seda toodet ka väljas oleva hinnaga. Seekord ei teinud ma seda, kuid kui korra veel niimoodi juhtub mistahes tootega, siis ka teen seda ja maksan toote eest ainult väljas oleva hinna, olenemata, kas toode tegelikult maksab 0.50 eurot rohkem või 1 euro rohkem.
Näiteks mullu suvel (oli vist eelmine aasta?) ostsin ühe väikese kena šokolaadi, mille hinnaks sildi järgi riiulil oli midagi 12 krooni sentidega, kassas löödi masinasse hinnaks aga 15 krooni sentidega. Nii see asi ei lähe! Maksin ära, võtsin tšeki, suundusin tagasi poodi ostetud toote riiuli juurde ning kontrollisin, kas vaatasin hinda valesti või ei. Ei vaadanud! Tipa-tapa läksin tagasi sama müüja juurde, kurtsin mure südamelt ära ja oligi probleem lahendatud – müüja sisestas toote triipkoodi käsitsi kassaaparati ning hinnaks tuli tõepoolest 12 krooni ja midagi sente pealegi. Sain ülejäänud raha tagasi. Üks kord üheks korraks, ikka juhtub, kuid kaks korda on juba lohakus ning kolmas kord, kui see tõesti peaks kunagi juhtuma, nagunii juhtub, oleks kahtlane ja andestamatu. Kuid nii need asjad ei käi. Kes teeb vea, see ka vastutab. Ja selles ei ole (enamasti) süüdi müüjad, nemad hindadega ei tegele. Seega ei hakka nendega ka pahandama. Üritan viisakuse piirides asju ajada.

Vat selline trill ja trall Rae poes seekord
ning loodame, et järgmist korda ei tule,
sest muidu tuleval aastal
ma enam külla teil’ ei tule ;D

Ja lisaks veel ei saa ma jagamata ega mainimata jätta üht võimast, ehk veidi isegi hirmutavat stseeni/klippi “A-Rühmast”, kus Hannibal hüppab pilvelõhkuja katuselt alla sõjaväepolitsei ja Deckeri silme all. Just maandumine ja eriti rühma kaubiku sõitmine kaamera vaatevälja on midagi, mis on tõeliselt… ma ei teagi. Aga seda kohta vaadates tekivad mõtted, et… ma ei oskagi seletada. Kui ütleksin, et klipp jätab mulje, et A-Rühmaga ei tasu jamada (seda nagunii!), siiski see ei ole see päris see. Ei tea, ei oska seletada :blush: :(
Eks vaadake ise, ehk saate aru, mida mõtlen:

Jagage postitust

2 kommentaari

  1. ei noh mis seal ikka peab ikka olema hoolimam ja üks krralik kauplus ikka ei tohiks lubada endale selliseid vigu pidevalt, sest hiljem või bse lõppeda poe pankrotiga :D:D
    loodan ka et menam ei juhtu ja nad saavad aruet töö tegemine ei ole nalja tegemine ja peab olema ikka korralikult hoolikas,sest ma ei imesta kui keegi veelonostnud seda sama sja ostnud ja lepib sellegqa mis kassase anfdis kuigi sai tõmmata.

  2. jah korra on nii ka juhtunud, e väljas oli väiksem hind, kuid kassas oli suurem. rääkisin ka müüjale sellest ja ta käis kohe kontrollimas ja tuli välja et saalitöötaja oli unustanud hinna muutmata. see ei ole hea kui nii juhtub, sest kui inimene käib poes ja peab arvestama kui palju tal raha on, ja kui palju ta selle kopika eest osta saab. sellele inimesele on ju väga tähtis et need hinnad oleksid samad mis kassas. tal oleks päris piinlik kui läheb kassasse ja tema on arvestanud et tooted lhevad maksma umbes 10eurot aga müüja küsib rohkem kui klient arvestas ja võib olla tal ka pole rohkem raha :(

Kommenteeri