Sotsiaalpoliitika uudne pärusmaa

Autor: | 17. november 2016

Kui su mälu on parem kui kassil (teadupärast on kassi mälu 20 korda pikem kui inimesel) ning loed tekste äärmiselt põhjalikult ja analüüsid teksti nagu Monk oma mõrvajuhtumeid, siis nüüd on aeg need omadused varnast võtta ning hakata mõtlema kaasa… Nimelt oli Delfi Äripäevas artikkel lasterikaste perede toetustest, mis tõusevad 200€ võrra. Peale läbi lugemist tekitas see minus veidi segadust, sest ühes lõigus oli välja toodud, kui palju sotsiaaltoetused vastavalt laste arvule peredes tõusevad ehk toodi välja kindlad summad vastavalt laste arvule peres, samas artikli teises lõigus oli välja toodud, et toetused tõusevad 200€ võrra. Arvestades minu halba matemaatilist pead, mis ei ole matemaatikas ülde nii hea kui matemaatikakiirabi.ee loojal ei jaganud mina pointi ega matsu välja, kumba siis õigeks lugeda. Kas uskuda 200€ suurust toetuste tõusu või hoopis seda lõiku:

Kõige tähtsam ülesanne on julgustada peresid saama perekonda rohkem kui kaks last. Järgmisel aastal jõustub meie kolmanda lapse poliitika ehk siis 1. juulist hakkavad saama kolme lapsega pered 400 eurot kuus otsetoetusi riigi käest, nelja lapsega pered 500 eurot kuus riigi käest ja nii edasi,” ütles Margus Tsahkna IRL-i teadaandes.

Ilus ahvatlus ja helesinine unistus olemata laguunis! Segadus aga tekkis siis, kui sattusin järgmise sõnastuse peale:

Lasterikka pere toetus seitsme ja enam lapsega peredele saab 1. juulist olema 370 eurot kuus. Esimese ja teise lapse toetus tõuseb mõne aasta jooksul veelgi – 2018. aastal 55 euroni ning 2019. aastal 60 euroni,” lisas ta.

Segadusse ajas ja üldse loogilisena ei tundunud tsiteeritud osa esimene lause. Minul tekkis küsimus, miks peaks 7- või enama lapseline pere saama toetust ainult 370 eurot kuus, kui kolme lapsega pered saavad 400 eurot kuus otsetoetusi riigi käest, nelja lapsega pered 500 eurot kuus riigi käest ja nii edasi. Täiesti ebaloogiline ju! Või mida arvate Teie?
Kuna aga sattusin hoogu, siis otsustasin saata ebaviisaka kirja täpsustavate küsimustega sotsiaalminister Margus Tsahknale. Kui vastust ikka ei tulnud, saatsin teisel korral juba krõbedama kirja soovimaks vastuseid esitatud küsimustele. Esimene saadetud kiri selline:

Eile tööpostilt naastes avastasin enda suureks üllatuseks, et ohooo! (siinkohal peaks mu selle hetke emotsiooni edasi andma see emotikon: :uskumatu: ) Sotsiaalministeerium on saatnud mulle kirja.
Kes selle vastuse koostas, mina ei tea, küll aga tean, et kirja edastajaks on Laste ja perede osakonna nõunik Liisa-Lotta Raag. See on selline:

Peale kirja lugemist sain aru, et seitsme ja enama lapselisele perele on 370 eurot lisatoetus mõeldud veel juurdemakstava lisatoetusena. Kas esialgse lause, mis mind üldse segadusse ajas ja Tsahknale kirjutamiseni viis, pani kirja tuntud ja tundmatu Delfi ajakirjanik või ütles sotsiaalminister Margus Tsahkna tõesti nii, ei oska mina kommenteerida, ent lause minu meelest oli kirja pandud täitsa valesti, sest selle sõnastusega lause võib inimestele anda edasi vale arusaamu, kuna inimesed saavad asjadest erinevalt aru. Sõnastus oleks võinud olla parem. Üldiselt kirja sisu kommenteerides, siis iseenesest pole ju saadavad toetused küll kuninglikud, aga ka sugugi mitte pahad. Lihtsalt pangaarvele saada juurde 400 või 500 või lausa tonn eurot on üsna hea. Siinkohal aga tekib küsimus, millest järgmisel aastal kindlasti uudistemagasinides juttu tegema hakatakse on kas 1) kärpimine või 2) maksude või millegi tõstmine (või mõlemad samal ajal). Näiteks juba praegu käib teema “limonaadimaksu” ümber ehk suhkrumaks (minule arusaadavalt siis põhjenduseks toodi diabeetikute kasvav arv). Samuti võib (aga ei pruugi) trahvide kord muutuda nii, mille poolt olen ka mina, et trahvisuuruse määr hakkab olenema sissetulekutest. Mida rohkem teenid, seda rohkem plekid!
Ja muidugi ei tasu unustada põhilist – kogu üldist maksusüsteemi, mis praegu on arutlemisel astmelisele tulumaksusüsteemile, millega samuti täiesti päri olen, üleviimisel. Ja sama asi, mis trahvidega – mida rohkem nutsu teenid, seda rohkem pead rahakotti tema enda sünnipäeval suurte paberinuutsakute või kolisevate müntide võrra vähendama. Või teine võimalus – tõstetakse tulu- ja käibemaksu. Või tekitatakse uus raha teenimise viis – kõik, mida inimene kodus omab ja inimesel kodus on – pean silmas KÕIKE -, maksab iga toote pealt eraldi maksu, mis nimetatakse asjamaksuks. Iga asja maks eraldi on viis protsenti ühe toote, eseme, asja pealt.
Ja mitte vähem olulisem on kirjas välja toodud üksikvanema fond, kus riik hakkab üksikvanematele maksma toetust 100 eurot, millele lisandub lapsehooldustasu. Siinkohal tekib küsimus: kui seaduse järgi on kohustatud üks vanematest, kelleks, muide, ei ole alati ISA, selleks võib olla vabalt ka EMA, olenevalt olukorrast, maksma alimente vähemalt pool miinimumist, mis praeguse miinimumpalga juures (2016.aasta seisuga) on 215 eurot kuus, siis miks ei maksa riik sama palju? Ilmselt on vastus lihtne – nemad käivad välja 138 eurtsi kuus, kuid alimente maksvalt vanemalt nõutakse sisse täie rauaga kõik ehk siis arvatavasti need summad, mille kohus vanemale määranud on. Ja kõik ju teavad, mis mitte maksmisel rongavanemat ees ootama hakkab!

Jah, selline arutlus minu poolt. Kuid mida Teie, head lugejad, kogu sellest teemast arvate? Kas nõustute astmelise tulumaksusüsteemiga või kõrgema tulu- ja ilmselt ka käibemaksuga, trahvide maksmise korra süsteemist, elatusabifondist üksikvanematele, kui selle võrra tõusevad toetused? Sel teemal saab edasi arutleda selle postituse kommentaariumis ja blogi Facebooki lehel, milleks on facebook.com/muleioleblogi.

Lõppu veel mõningad lingid:

  • Postituse n.ö. esimene osa – “Et uus saaks taaskord alguse”
  • Tsahkna inervjuu/artikkel Delfi Äripäevas – Tsahkna täpsustus: toetusi tõstakse ikkagi 200 euro võrra
  • (külastatud 329 korda, 1 külastust täna)
    Like

    Kommenteeri