«Inimesed usuvad meeleldi seda, mida nad tahavad»
Parem hilja, kui mitte kunagi, aga pigem siiski hiljem, kui varem Kõik sai alguse eelmisel aastal, kui aastaks meil oli 2016 (ja mitte 65) ning kui kõik jõulupakkide vahetuses osaleda soovinud blogijad end kirja panid Nullkulu.ee Maryliisi vahendusel ja abil. Lisaks paljudele tunduvalt parematele ja tuntumatele tegijatele panin end kirja minagi, sest tundus hästi vahva ettevõtmine ning oli põnev ootusärevus,
Uus aasta ongi käes. Eelmise nädala reedel plaanitud postitus, mis juba novembrikuust mustandite kaustas tolmu kogub, ja laupäevane postitus ainult minu peas kumavaks mõtteks jäigi, sest jäin tõbiseks, mis paariks-kolmeks päevaks mu silmad rivist viis. Esmaspäevaks sain silmad enam-vähem korda ja paika, ka nohu sain järgnevatel päevadel tunduvalt paremaks, aga täielikult lahti saanud siiani ei ole. Samuti ei ole köhast
Jõulukuu on käes… Kõik, eriti lapsed kindlasti ärevusega ootavad jõule, et imelise rohelise puu alt otsida ülesse just talle tehtud jõulukink, see avada ja sellest nõrkemiseni rõõmu tunda. Või kui mitte jõulupuu alt, siis millegi muu alt või kuskilt mujalt. Erinevalt teistest blogijate jõululoosis osalejatest ei pane ma kirja, mida oleks vaja või mida sooviksin… Küll aga olen ärevil ja
Ja jälle pole mul und ja nüüd, kui kell on peaaegu pool üheksa hommikul, olen oma ajud tossamiseni viinud, sest ei ole suutnud välja mõelda, mis dokumentaalfilmi või -sarja vaadata, kuigi ära vaatasin “Üksinda kodus” saatevigad ja lühiklipi sellest, kuidas seda filmi tehti. Muidugi mängisin veidi ka paari mängu, aga neist tüdinesin. Seetõttu mõtlesin, et ajaviiteks kirjutan edasi 3 päeva
Hoi-hoi lugejad! Seekord mitte ainult neljakäpne Crenna, vaid neljakäpne ning täiesti märg Crenna siinpool! Just, käisin äsja vannis, mis tegelikult mulle üldse ei meeldi, sest ma saan märjaks. Ei mäletagi enam, millal viimati vannis käisi Vaatasin juba enne seitset, et toimub midagi kahtlast, kuna perenaine askeldas midagi teises toas. Siis järsku avastasin, et toodi välja vann… “Oi-oi” mõtlesin endamisi kartes,
Ahoi armsad lugejad! Taaskord neljakäpaline Crenna siinpool! Mu elus ei ole suuri seiklusi nagu mu liigikaaslasel Janetil, kes Kaiga palju ringi liigub ja kõike näeb, siiski kohtun minagi aeg-ajalt toredate inimeste ja erineva iseloomuga koertega. Täna aga mõtlesin jagada arstitädi juures käimist… Arvestades minu energilisust ja trallimishullust eriti õues olles, siis tekkisid Armsakesel ja Ailaril tunne, et olen teinud endale
On aasta 2007. Talv. Eestis kehtis veel kroon. Lund suurt maas ei olnud, nagu kohane Saaremaale (antud hetkel rääkides Kuressaarest), kuigi õhtuti olid teed libedad. Tol ajal üürisime Paavliga (ametlikult ja tegelikuklt oli ta nimi Pavel, aga ta eelistas kahe AA-ga, sest see ei kõlanud tema meelest nii venemaalikult), kes põhiliselt enda kaasabil otsustas lõpetada oma eluküünla, millest saab lugeda