Rubriigi Inimesed & ühiskond postitused

Kõike ja mitte midagi tänapäeva ühiskonnast

Perepost

By | 8. mai 2017

Üleeile, laupäeval oli super ilm. Tõepoolest vapustav . Kuna eilne ilm polnud sugugi paha, mitte üldse kohe ning ma olen nohust tingitud silmade vesistamise ja poolpimedaks olemise normaliseerida suutnud tänu põletiku välja saamisel, kuigi nohu veel kadunud täielikult pole, mõtlesin tänasel toredal pühapäevasel päeval, kui Armsake otsustas omale peenra püstitada, et sellega suve läbi ja kes teab, võib-olla… Loe edasi »

Ebaregulaarne liikluskultuur

By | 6. mai 2017

Mõelda vaid, et kell juba peaaegu kaks öösel, aga alles nüüd avaldan taaskord ühe postituse, mida kella kaheksast saati vorbin . Kusjuures ei meenu mulle ühtki varasemalt sarnast olukorda, kus nii hilja öösel oleksin avaldanud mõne oma postitustest. Aga mind teades, siis kes teab, võib-olla kunagi isegi olen . Aga… eelmisel aastal tehtud videopostitus autojuhist, kes vastassuunas sõites… Loe edasi »

Tõbi nimega Nohu

By | 4. mai 2017

Nii kurb, kui see minu jaoks ka ei ole, on mind taaskord otsustanud, maksku mis maksab, kas või läbi tule ja vee ja vajadusel isegi läbi kümne sentimeetrise Eesti talvise jää külastada tõbi, millel endiselt nimeks kurjakuulutav Nohu, kellel tõepoolest pole absoluutselt midagi teha, kui mind kiusata ja kimbutada. Ilmselt sain töö juurest, mille tõttu ei jäänud mul… Loe edasi »

Kurjuse kehastus

By | 16. aprill 2017

Vaatasime neljapäeval (13.04) Armsakesega, kellega tõepoolest uuesti koos oleme , kohe peale “Kolmeraudse” esimese saatekülaliste Heleni ja Kalvi-Kalle vestluse lõppu Mihkel Rauaga dokumentaalsarja “Surmavad Naised” (kohe esimene lugu) ning olin esimest korda seda saadet vaadates kergelt öeldes jahmunud , võiks vist isegi öelda et šokeeritud , kui nägin kohe esimese teemana 1965 aastal Indianat ja selle elanikke tabanud… Loe edasi »

Kui kuskil on lõpp…

By | 22. märts 2017

Iga inimese elus on hetki, momente, mis on südant- ja hingesöövad. Midagi, mis aitab ja annab elus jõudu edasi püüelda, rühkida kuhugi, kuhu ise soovid, isegi kui see esimesel või teisel või kolmandal korral ei õnnestu. Miski, mis annab jõudu. See keegi, kelle juurest hommikuti kurbusega lahkud, sest tunned juba tema järgi igatsust ning kelle nimel alati koju… Loe edasi »

Mõtteid “Prooviabielust”

By | 15. märts 2017

Oeh, juba enam kui kuu on möödunud mu viimasest blogipostitusest. Aga nüüd on aeg taas end blogimaailma tagasi tuua. Ja kahel teemal. Esimene neist on Eesti Blogiauhinnad 2017, kuhu blogijad saavad end neile sobivas kategoorias rahvahääletusele kandideerida. Olen võrreldes teiste blogijatega saanud kindlasti vähem kirju, aga olen saanud mõned tüdrukutelt, kes tundsid huvi mu kandidatuuri vastu selle aastasel… Loe edasi »

Kas tõesti on mu väike lugejaskond rumal?

By | 17. veebruar 2017

Tegelikult ma ei teagi kohe, kas nutta või naerda … Või jätta üldse seisukoht võtmata ja avaldamata . Aga siiski eile tööajal, kui mul selline pisikene pausikene sõidu vahepeale tekkis, mida tekib tegelikult päris mitmeid kordi, mõtisklesin ning otsustasin oma kindla seisukoha ikkagi letti käia, olenemata sellest, keda (või mida) peaksin pahandama, sest ausalt öeldes on mul sellest… Loe edasi »