Elas kord noormees Ailar (Mupsik), kellele meeldis vahetevahel väga kokata, rahulikult süüa teha, proovides niimoodi uusi maitseid ja elamusi. Juba varases lapsepõlves, kui ta veel süüa ei teinud, kohtus ta Poti ja Panniga, kellest said noormehe truud ja armsad sõbrad. Sõber Pott aitab poisil juba praegu, kui ta on noorpensionär vanusega 25 (tulevikus veel vanemgi :D), keeta kartuleid, porgandeid ja makarone ning teha teinekord ka suppi ja ühepajatoitu. Ja sõber Pann aitab noore koka alati hädast välja, kui vaja midagi praadida, olgu selleks hakkliha, kartul või mida iganes tal vaja praadida on. Mõne aja möödudes kohtus poiss Poti ja Panni tütre Lusikaga, kellele saab Ailar alati loota, kui vaja toit ära süüa või kui on vaja midagi segada, poja Kahvliga, tänu kellele saab noormees süüa ja teinekord ka purustada toitu, mis Lusikale kui nooremale soole üle jõu käiks. Ning teise poja Noaga, kes alati tõttas appi, kui oli vaja midagi viilutada või lõigata. Ühel ilusal talvisel päeval, kui õues sadas valget lund, soovis poiss teha midagi maitsvat, mille valmistamisel tema sõbrad kaasa saavad aidata. Aga oi häda! - nõud olid pesemata ja noormees oli kurb. Mida teha? Siis kohtuski Ailar Poti ja Panni peretuttavaga - abielupaar Kraanikausi ja Segisti ning nende tütre Nõudepesusvammiga. Nad aitasid poisil nõud ära pesta, et Ailar ei peaks nälga kannatama ega sellesse surema. Nüüd on poiss taas rõõmus. Ailar ja tema Sõbrad alustasid uue toidu valmistamist, et Mupsik saaks oma sõpradega valmistatud toidu mõnuga ära süüa. Sellest ajast saati on maailmas eksisteerinud Pott ja Pann, Nuga, Kahvel ja Lusikas ning Kraanikauss, Segisti ja Nõudepesusvamm ja Mupsiku Õhtuköök




Selle muinasjutuliku loo, millel nimeks "Ailar ja tema köögisõbrad" (ehk Mupsiku Õhtuköök) olen spetsiaalselt üritanud kirjutada blogi rubriigile Mupsiku Õhtuköök