Üleüleile, laupäeval, kui Rando mul mu Philipsi juukselõikusaparaadiga juukseid nülis, jäin mõtlema tänapäeva nutiajastu üle ja peale…
Elekter on inimestele kättesaadav juba sajandeid. See suurt nutikamaks enam ei muutu ja tõenäoliselt selleks muuta kunagi ei saa… Niisamuti ka näiteks elektripirn või stepslid ja lülitid, vargapesad. Seevastu autod, arvutid, mobiiltelefonid, televiisorid, mikrolaineahjud, pesumasinad, pardakaamerad, nutikellad, tahvelarvutid, poodide nutikassad, miks mitte ka Jaapani humanoidid ja mis iganes gigantfirmadele, näiteks LG, Samsung, Whirlpool, Elextrolux, Toshiba, Sony ja kõikidele teistele suurematele ning väiksematele kodu- ja elektroonikatootjatele pähe lööb, on võimelised tootjate arenduse kohapealt muutuma aja jooksul veel nutikamateks kui need on praegu.
Näiteks autod. Esimeseks maailma autotootjaks peetakse Fordi, kes aastatel 1908-1927 tootis mudelit Model T, mis oma välimuselt on, olgem ausad, pigem tagasihoidlik, kiirus umbkaudselt 60-70 km/h ringis, ning mootorivõimsuseks 15kW. Seal olid ainult pedaalid, istmed, rool ja käigukang, ei olnud suurt ega moodsat tehnikat, mis on hinna sees või lisavarustusena võimalik osta tänapäevase autoga. Olgu tootjaks Toyota, Subaru, Opel, Volvo, BMW, Audi või mis autotootja tahes, võib lisaks erinevale kujule nutiautodest leida GPS-i, WIFI, Bluetooth ühenduse, võtmeta käivituse, roolinupud, eemaldatava raadio, USB pistikud, erinevad automatiseeritud lisad ja muuhulgas kõiksugu erinevad soojustused ning kõikvõimalikud erinevad uhkemad lisad ja varustuse, mida klient ainult tahab. Ja veel paljugi enamat. Köhi papp välja ja saad kliendina kõik, mida vaid hing ihaldab! . Kuid kuhu see edasi viib? Võib-olla 20-30aasta pärast keegi ei mäletagi enam ratastel liikuvat sõidukit, vaid kõik on niivõrd palju edasi arenenud, et autod on suureks konkurendiks lennutööstusele . Lendavad autod. Kes seda teab, mis maailmas juhtuma hakata võib.
Võtame või arvutid. Teiseks. Mina mäletan Ameerika päritolu rahvusvahelise arvutite, tehnoloogia, ärinõustamise ja infotehnoloogia konsultatsiooni ettevõte IBM aegu, kui Eestis olid IBM arvutid kättesaadavad. Minu esimene arvuti on samuti IBM oma, mille peamiseks sise tarkvaraks oli Microsofti MS-DOS (DOS). Peamised ja põhilised toimingud, mis seal teha sai, oli tekstfailide loomine ja muutmine ning vanema aja arvutimängude mängimine. Mängud, mis tol ajal tõesti kuulsaks said ja seda tänase päevani on, on Pärsia Prints, mida ikka mulle tänaseni aeg-ajalt mängida meeldib, Super Mario, mida ma olen elu jooksul parimal juhul paaril-kolmel korral mänginud. Siis veel Ohtlik Dave, mida üksikutel kordadel sellel aastal mänginud olen. Tegelikult on neid mänge veel ja veel ning küll ja küll, kahjuks ei mäleta nende nimesid enam .
Võrreldes aga MS-DOS süsteemi, mis on võrreldes uuemate operatsioonisüsteemidega (Windows, Linux) keerulisem, sest MS-DOS kasutamiseks ja mingi tegevuse sooritamiseks on vaja anda käsklus koodi abil, ja üleüldiselt arvuteid tänase päeva süsteemidega, siis muutus on olnud kardinaalne: juurde on lisandunud internet, mille 1989.aastal suutis oma ajurakkudega välja mõelda Tim Berner Lee, ja WIFI, mida kasutab kogu maailma rahvastikust üle 2 miljardi inimese. On loodud tulemüürid ja arvutitele mõeldud viirusetõrje tootjad teenivad kasumeid miljonites ja miljardites, rääkimata häkkeritest ning erinevate viiruste loojatest-levitajatest.
DOS on vajunud unustusse, enamus uuematel kompuutritel on OP-süsteemiks Windows 7, 8 või veel uuem Windows 10.
Rääkimata arvuti kõvaketaste mahust, mis on mitmesajastes gigabaitides ja võimsamad mudelid koguni terabaitides, mis gigabaidiga võrreldes on 1000 võrra suurem või väiksem (ehk 1000 GB=1 TB ja 1 TB=1000 GB). Vat see on äri!
Tolle aja IBM DOS arvutid, vähemalt mingi osa neist ei olnud võimelised välja vedama isegi XP-d, interneti ning XP funktsioonide kasutamist, mida pakkus Windows 2000 või sellest uuem XP, ei tasu mainidagi. Ja veel – tolle aja arvutid ei tundnud üldse CD-plaate või mälukaardi ja -pulga lugejaid, mille funktsioon tänapäeva moodsates seadmetes tootja poolt sisse ehitatud on. Olid hoopis tavalised disketid, millest ma täiesti ausalt öeldes suurt midagi ei mäleta, sest kõigest sellest, kui sain oma esimese DOS-süsteemil põhineva arvuti, mis tänase päevani mul alles on, on möödas väga kaua aega, peaaegu 20aastat. See on pikk, väga pikk aeg . Kuhu jõuavad aga arvutid 20-30aasta pärast, seda ei tea. Kas seda minu silmad näevad ja kõrvad kuulevad, ka sellele ma vastata ei oska . Küll aeg näitab.
Kolmandaks on nutitelefonid (ja ehk sobiks siia nimistusse hästi ka arvutilaadsed, kuigi läpakatest veel väiksemad tahvelarvutid), mis võrreldes arvutitega on isiklikult minu seisukohast teinud läbi tohutu hüppe – minu meelest on just need arvutite miniversioonid. Pakun, mitte ei ole kindel, vaid pakun, et 10-20aasta pärast on praeguse aja nutikad moblad võrdväärsed läpakate ja üldse arvutitega – inimesed ostavad muidugi edaspidi läpakaid, mis on suuremalt jaolt välja söönud oma aja tuntud lauaarvutid ja mis kindlasti võimaldavad rohkem ja omavad suuremat jõudlust ja ressurssi, kuid kindlasti tuleb järjest lähemale aeg, kus nutikad telefonid hakkavad pakkuma suurt konkurentsi sülearvutitele. Ei väidagi, et see juhtub, kuid julgelt väidan, et selline võimalus on reaalselt olemas.
Mäletan osaliselt oma esimest Nokia mobiiltelefoni – lihtne ja nuppudega, mängudest oli peal klassikaline uss, mida mängisin nii tihedalt, et tol ajal oleksin vabalt võinud saada maailmameistriks .
Samuti oli mopsil peal algeline internet WAP ehk traadita rakenduste protokolli kujul. Tänapäeval on see aga unustusse vajunud, kuna mobiiltelefonidel on peal täisväärtuslik internetibrauser, mille abil saab külastada tavalisi, varem vaid arvuti abil vaadatavaid lehekülgi. Nüüdseks on andmeside viidud 4G tasemele, samas kui ma mäletan selgelt aegu, kus kiirused olid GPRS ja Edge aegadel, mis toli ajal oli kiirem andmesideteenus kui GPRS. Areng on olnud tohutu. Ja me kõik oleme selle ajaga kaasas käinud. Meeldib see meile või mitte.
Miks aga tulin sellise postituse peale? Põhjus on lihtne: kui Rando juukseid masinaga ajas, jäin mõtlema, et ei tea, kas tulevikus on juukselõikusaparaadid samuti nutikateks tehtud. Küljes näiteks 3″ ekraan, sisseehitatud WIFI ja veebibrauser. Nii et juukselõikaja saab töö ajal Delfist Kalvi-Kalle uudiseid lugeda . Või teevad seadmed töö inimese eest ise ära, nagu üsna suure tõenäosusega robotid Jaapanis. Anna aparaadile käsklus, näita soengust, mida soovid, pilti ning lõikur teebki sulle pildil näidatud soengu. Missugune saab olema lõpptulemus? Noh, kes seda teab. Aga ehk saame kunagi teada .
Sellised mõtted seekord. Kõike seda, kui kaugele praegused nutiseadmed ja üldiselt tehnika areneb, näitab ainult aeg.
Mida arvate Teie tänapäeva nutiajastust?