«Loogika viib su punktist A punkti B, kuid sinu kujutlusvõime võib sind viia kõikjale»
Alles mõned kuud on möödas 1it.ee-teemalisest nutilaulust, mille nimeks sai “Veebipoe laul”. Minu järjekorras juba kaheksas nutilaul on oma olemuselt küll lihtne ja esmapilgul justkui mitte midagi ütlev, kuid selle saamislool ja taustal on minu jaoks tegelikult omamoodi sügav ja isiklik tähendus. Kõik sai alguse ühest konkreetsest sõnapaarist, mida nägin lapseeas Hallistes kasvades sõber Siimuga tema vanematele kuulunud maatükil. Huvitava
Mõelda vaid – mul pole blogi, mul pole und . Muidugi saan aru, et see tuleneb olukorrast, et olen kaua üleval, kohati ka öösiti ja seetõttu magan kauem kui karu, kes naudib oma talveund, samas on see mulle sisse kodeeritud mitte ainult elu enda poolt, mis on samuti põhimõtteliselt tõene väide, aga ka 20aasta tagusest tööst, mil olin postiljon Eesti
Ligi pool aastat tagasi tekkis idee teha luuletus ning omakorda sellest nutilaul ühest Eesti e-poest, mille asutaja ka TikTokis toimetab ja sinna videosid postitab. Muidugi on jutt Jörgenist ja tema arvuteid ning selle lisaseadmeid müüvast kahe kuu pärast 11.sünnipäeva tähistavast veebipoest 1it.ee. Mõte tekkis tema postituste vaatamisest ja jäin endamisi mõtlema, et miks mitte. Võiks üritada midagi kirjutada, kuid sarnaselt
Ah-auh ja sügav kummardus kõigile diivanikaunistustele, kes oskavad pulti käsitseda! Siin kirjutab jälle Crenna ja mul on teile ametlik teadaanne: Raport Kuressaarest. Koostaja: eridetektiiv Crenna (neljakäpaline krants). Juhtumi number: 34. Tuvastatud olukord: Ailar on langenud sügavasse apaatiasse, sest mu peremees sai eile või üleeile teada, et suletakse “Kättemaksukontori” uksed lõplikult. Istub raseerimata, vaatab tühja pilguga seina ja keeldub minuga pikale
Auh-auh head kaasmaalased, aga ka erinevat tõugu satikad ja sitikad, Gerald Durreli loomaja elanikud, aga lisaks kindlasti Saaremaa liigikaaslased ja kõik teised karvased ja sulelised, kahejalgsed ja neljakäpalised ! Siin taaskord Crenna. Lootsin tänast pühapäevast päeva rahulikult tududes nautida, aga üldse nii ei läinud. Ma ei tea, mis needus või hullus mu peremeest Ailarit sel pühapäeva õhtul tabanud on, aga
Avastasin hiljuti Ameerika kantrilulja Carlene Carteri repertuaarist ühe laulu, mida paraku Eesti raadiojaamad ei mängi, isegi mitte Kadi . Mina muusikatoimetajana küll paiskaks eetrisse .“Every Little Thing” on selle mõnusalt tempoka kantrirokk stiilis laulu nimi, mis esmakordsel kuulmisel mind kõrvust tõstis ja väga meeldima hakkas. Meloodia on kaasahaarav ja laused pikad (8 lauset refräänis), kuid õnneks inglisekeelsed riimuvad sõnad ja
Täna tööd teha oli päris mõnus: osaliselt pilvine ja soe, päikesepaisteline õrnade tuuleiilidega maikuu neljapäev. Juba hommikul tundsin mitmete mõtete tekkimist, mis tekitas pisike oma maailmakese, mille mulli seest kohe välja ei rabelenud. Nii mõtted peas ringi vuhasid, rohkem kui Jürgen Ligil tekib nädala jooksul maksutõusuplaane. Oli igasuguseid mõtiskelusid. Ja siis, kuskilt teadmata ilmakaarest, sähvas idee anekdoodist, mille kähku helisalvestajaga