«Kui su töö räägib iseenda eest, siis ära sega vahele»
Kuulge, sõbrad! Tean, et te kõik ootate hinge kinni hoides Antsla Hauka laada postituse kolmandat osa. Ärge muretsege – see eepiline triloogia saab oma väärika lõpu (ma loodan ), aga enne seda peame rääkima millestki muust. Täpsemalt sellest, kuidas riigipühad on tegelikult parim asi üldse ( ) – ja seda mitte patriotismi, vaid puhtalt pragmaatilistel põhjustel. Neljapäeval oli Eesti taasiseseisvumispäev.
Suur Munamägi on vaatamisväärsuseks olnud pikka aega – rahvapärimus räägib, et esimene torn püstitati sinna 1812. aastal – kas seoses Napoleoni sissetungiga või seetõttu, et Tartu Ülikooli teadlastel oli igav ja nad tahtsid lihtsalt kõrgemalt metsa vaadata . Igatahes ootasid meid ees kohustuslikud infotahvlid ja… mäkketõus. Torni juurde jõudmine mööda mäkke rühkimist ja lugematuid treppe oli paras katsumus. Kopsudel polnud
Reede, 7. augusti hommik. Logistika töötas nagu vana hea Šveitsi kell, mis tiksub täpselt siis, kui talle endale parasjagu sobib, kuid siiski täpselt ja ajakohaselt. Mina ja Kelli käisime duši all ära, Armsake tegi Crennaga rahuliku hommiku-tiiru ning samal ajal pressisid kohale jõudnud Zanussi ja Motorola oma elamist meie autopagasnikusse. See viimane tegevus nägi välja nagu Tetrise mäng meistrite liiga
Koroona kestab juba teist hooaega ning uskuge mind – kolmas ja viies ja hilisemad laine ei jää samuti tulemata. Viirus on teinud meile kõigile palju meelehärmi ja tekitanud erinevaid muresid ja probleeme. Õnneks sel aastal, nagu mullugi, võeti piirangud maha. Tasa ja targu, paari piirangu kaupa, kuid siiski tehti. Minule aga oli see kergendus, sest maikuu teisel poolel alanud puhkuse
Selle aastane talv on üks nendest vähestest (või ka mitte vähestest ) looduse vingerpussidest, kus puudub kõik see, mis talve juurde kuuluma peaks: lumevaip teedel ja puudel, majakatustel ja igal pool mujal, kuhu valge vaip pilvedest peale sadada saaks, ning kindlasti miinuskraadid, mis on koos lumega talve üks peamine koostisosa. Kui nendest samal ajal üht või talvisel perioodil mõlemat korraga
Eile poole viie paiku varahommikul rattaga tööle vurades jäi mu mõttemaailm momendiks pidama mõttel, mis oleks, kui Eestis olekski ainult pimedus, nagu oli “Tuvikeste” kolme jupilises episoodis (ehk 3×20 min), kus üks osa Inglismaast oli needuse tõttu mõned sajandeid pime, kus ei paistnud päikest ega olnud mingit päevavalgust, ja teine pool sai endale kõik turistid, sest seal oli valge. Mis
Mulle meeldib pildistamine ja üldiselt fotograafia. Paraku muidugi tööle ma sel alal kindlasti ei saaks, kuna pole kogemust ega vastavat väljaõpet, mida selle ala asjatundjad nõuaksid, ent õnneks ei nõua mitte mingeid kogemusi amatöörlik fotograafia. Seega vahelduseks tekstiga (ja videodega) postitustele teen heameelega ühe lihtsa ja tavalise pildipostituse, mis oma teemalt või olemuselt natukene seotud eelmise postitusega, sest lisaks minule