«Naised andestavad, aga ei unusta, mehed unustavad, aga ei andesta»
Täna on kord loo käes, mille meloodiat mäletavad isegi need, kes Eurovisiooni näinud pole. Laul, millele elasid kaasa ka need, kes muidu lauluvõistluse vastu huvi ei tundnud. Aasta siis oli 2001, mil Eesti tegi midagi enneolematut. Midagi, mida keegi uneski ette ei suutnud kujutada. Seda ei saa kunagi meilt keegi ära võtta — Tanel Padar ja Dave Benton tõid Eurovisiooni
Eesti eurolugude kaveritele pühendatud teises postituses kergitame austusavaldusena kaabut Inese ees — artist, kes 2000. aastal legendaarse Paulus–Kotkas–Laisaar trio loodud meloodiale ja Jana Hallase sõnadele esitatud lauluga “Once In A Lifetime” tõi meie pisikesele, kuid südikale riigile – – Eurovisioonil teise osalejana koha TOP5 hulga, aga esimesena jõudis lausa TOP4 sekka. On möödunud 26 pikka aastat ajast, mil värskelt saatest
2aastat kirjutatud suurejooneline ülevaade Eurovisioonist ja Eesti osalemisest maailma tuntumal lauluvõistlusel sai eile avaldatud ja avalikustatud. Kogu selle info otsimine, analüüsimine, valimine ja välja jätmine oli tohutu töö. See postitus on selle blogi 16. tegutsemisaasta üks mahukamaid ja kõige kauem aktiivselt töös olnud artikleid. Üritasin kirjutada võimalikult täpselt, samas jääda diplomaatiliselt ja keeleliselt korrektseks. Eesti eurolaulud said esmalt tuttavaks Euroopale,
See nädal on taas Eurovisiooni nädal — hetk, mil 35 riiki, nende seas ka Eesti , astuvad teisipäeval ja neljapäeval poolfinaalides lavale, et püüda kohta suurejoonelises finaalis, mis leiab lõpplahenduse juba kuue päeva pärast. Meie pisikest Põhja‑Euroopa riiki esindab sel aastal kodumaine Vanilla Ninja looga “Too Epic To Be True”, kes esineb loosiratta tahtel I poolfinaalis üheksandana: vahetult pärast Montenegrot,
Jõulukuu on saabunud ning juba paari nädala pärast tõenäoliselt on teleekraanidel aastast aastasse korduvad filmid ja sarjad, jõulu- ja muusikasaated. Pole kahtlustki, et John McClane asub taas maailma päästma; McCallisteride perekond reisib ka sel aastal puhkama sooja päikese alla Floridasse ilma Kevinita; Mr. Bean tekitab kaoseid; muhedad politseivormi kandvad mehed ja naised sukelduvad seiklustesse, mis kunagi ei aegu. Mõtlesin, et
Ajal, mil mina olin jõmpsikas ja koolipinki nühkisin ning erinevaid õppeaineid omandada üritasin, mõnd ebaõnnestunult ja teisi jälle edukalt, ei olnud suuremaid tehnikavidinaid väga leiutatud. Muidugi arvutid olid, OP-ks Windows 2000 ja mitmetel, nagu minulgi, oli hoopis MS-DOS ja QBasic, diskiflopid ja helikassetid, ka algelised moblad, mitte taibufonid, kuid minule teadaolevalt polnud veel tehisintellekti (AI). Võib-olla katsetati, kuid laialdaselt ja
“Ainult Sina võid mu maailma muuta” on nutilaulude rubriigis järjekordne AI äpi abiga muusika ja viisi loomine minu tekstile. Sellest poeemist eraldi postitust pole, on originaalis lühem ning on “Halva ilmaga” üks vanemaid – olen selle kirjutanud kahes osas 2008.aastal. Paraku teine osa, “Hüvasti!”, on aja jooksul kaduma läinud .Luuletus rääkis ühest neiust, kes mu südamesse puges, sinna jäi ja