«Igaühel on õigus oma arvamusele ja õigus seda hiljem muuta»
Täna tööd teha oli päris mõnus: osaliselt pilvine ja soe, päikesepaisteline õrnade tuuleiilidega maikuu neljapäev. Juba hommikul tundsin mitmete mõtete tekkimist, mis tekitas pisike oma maailmakese, mille mulli seest kohe välja ei rabelenud. Nii mõtted peas ringi vuhasid, rohkem kui Jürgen Ligil tekib nädala jooksul maksutõusuplaane. Oli igasuguseid mõtiskelusid. Ja siis, kuskilt teadmata ilmakaarest, sähvas idee anekdoodist, mille kähku helisalvestajaga
Tänavuseks aastaks on Eurovisiooniga jokk. Tuleval, 2027. aastal uuesti, kui hästi läheb. Eesti osalemine Eurovisioonil on olnud meie pisikesele riigile pikk ja konarlik, aga samas täis üllatusi, positiivseid hetki ja häid tulemusi. Oleme kogenud nii esimest kui viimast kohta, ja muidugi ka neid kordi, kui pidime leppima poolfinaalidega. Huvitaval kombel oli tänavu Balti riikidest edukaim hoopis Leedu, kes pääses finaali
“Espresso Macchiato”, mille kirjutasid Johannes Naukkarinen ning laulu performeerija ise, Tommy Cash, on Eesti üks edukamaid eurolaule, saavutades 2025.aastal Šveitsis toimunud Eurovisiooni Lauluvõistlusel 1.punktise kaotusega Iisraelile 3.koha 356.punktiga . Laulust on tehtud mitmeid kavereid, s.h. Itaalia räppar Tony Effe, kes remiksis loost mitu eriversiooni. Samuti tegi omanäolise muusikavideoga versiooni armeenlane Arajin Akumb, kelle sisuks laulu esituse ajal on ühe neiu
Juba täna, tunni aja pärast, 16. mai õhtul kl. 22 saab avapaugu 70. juubelit tähistav Eurovisiooni Lauluvõistlus, mille võitjaks ennustatakse Soomet, kuid kõrge tõenäosusega võivad selle napsata ka Kreeka või Austraalia. Viimase puhul hakkab mul neist isegi kahju, sest suure ajavahe tõttu eelistatakse tuleva aasta üritust tõenäoliselt korraldama mõnes Euroopa riigis. Kuid enne seda teeme sooja, nagu spordiski – viies
Täna on ees eile reklaamitud järgmine samm meie rännakus – ja oma hetke oodanud laul “Eurolaulude kaverite” 4.päeval on esitatud artisti poolt, kes on pärit noortemuusika riigist – Rootsimaalt . Rootsi on Eurovisioonil üks kahest riigist, kes on 2026. aasta seisuga koguni seitse korda võitnud. Aga sellel seitsmendal võidul on olnud oma hind — mullu väidetavalt mainiti, et juba aasta
Täna on kord loo käes, mille meloodiat mäletavad isegi need, kes Eurovisiooni näinud pole. Laul, millele elasid kaasa ka need, kes muidu lauluvõistluse vastu huvi ei tundnud. Aasta siis oli 2001, mil Eesti tegi midagi enneolematut. Midagi, mida keegi uneski ette ei suutnud kujutada. Seda ei saa kunagi meilt keegi ära võtta — Tanel Padar ja Dave Benton tõid Eurovisiooni
Eesti eurolugude kaveritele pühendatud teises postituses kergitame austusavaldusena kaabut Inese ees — artist, kes 2000. aastal legendaarse Paulus–Kotkas–Laisaar trio loodud meloodiale ja Jana Hallase sõnadele esitatud lauluga “Once In A Lifetime” tõi meie pisikesele, kuid südikale riigile – – Eurovisioonil teise osalejana koha TOP5 hulga, aga esimesena jõudis lausa TOP4 sekka. On möödunud 26 pikka aastat ajast, mil värskelt saatest