Traditsiooniline jõulufilm 90-ndate algusest, mida hirmsasti armastab aastast aastasse leierdada TV3, on peaaegu kogu inimkonnale kahtlemata “Üksinda kodus” filmid. Esimeses kahes on kodune turvasüsteem Kevin McCallister, kes suisa kahel järjestikusel aastal (ning seda juba üle kolme aastakümne) veedab jõulud perest eemal. Ikka nii, nagu tema seda tahab, soovib ja oskab. Kolmandas Alex, kes satub terroristide sihtmärgiks, kui avastab mänguautost mikrokiibi.
1.septembril võtsin vastu märkimisväärselt väikese elumuutuse, kui raadiojaam Star FM ning nende hommikuprogramm sai lõplikult välja vahetatud minu kohaliku kodukandi raadiojaama Kadi vastu. Esimene jäi kuulajast, kellest Täheraadiol nii või naa poogen on, ilma eelkõige suutmatuse tõttu mängida mulle maailma parimaid ja vanu hitte, selle asemel mõne muu laulu vahele aina korratakse tihedalt samu palasid. Muidugi kordavad teisedki, kuid nemad
Enam kui pool aastat, võib-olla isegi kauem, olen endamisi arutlenud, et oma kasvu kohta, mida ma siin pigem jätan mainimata, olen liiga ülekaalus. Ja sellega pole ma absoluutselt rahul. Kohati, mitte alati, on isegi kingapaelu raske siduda, kuna kõht segab. Juba lapsest saati olen tohutu magusafänn. Üldjuhul tarbin praktiliselt iga päev midagi magusat: šokolaadi või küpsist, kommi või vahvlit. Ka
Päev siis oli reede, 4.oktoober, kui ERR videoarhiivis ringi kolades kindlat videot otsides, mille ka leidsin ning millest pajatan selle postituse järjes, komistasin täiesti juhuslikult läbi aegade imeliste duettide videosarjale, mida laulsid tol korral ja esitavad tänaseni Eesti tuntumad artistid. Näiteks oli seal Anne Värvimanni ja Riho Sibula ühislaulmine 1975.aastal ilmunud Eric Carmeni ühele tuntumale palale – “All By Myself”,
Kahetiivalised putukad nimega puuviljakärbsed on ikka ühed jumala tüütud tegelased. Peaaegu igal suvel on just nemad need, kellest lahtisaamiseks tuleb rohkem vaeva näha kui kolmanda klassi lapsega matemaatikat tuupida. Nüüd õnneks on ametlikult sügis, kuna 22.septembril on sügisene pööripäev, millega algab enne külma ja lumist talve veidi parem periood – sügis. See tähendab vaikselt tüütute tegelinskite hääbumist, ära kadumist. Nende
Eelmise postitusega seonduvalt, “”Vana rada”, olematu jada”, on mulle laekunud päringud selle kohta, mis versioon kõlas Elmari raadio soovisaatest. Mina kade ei ole ning ikka tulen vastu, kui saan. Ka sellega . Tõepoolest, YouTube’st kuulatava versiooniga on raadioeetris lastud pala veidi erinev: ilmselt on Elmaris kuuuldu linti lauldud raadioeetri tarvis. Minule täiega meeldivad mõlemad variandid: raadioeetri oma on tempokam ning
Kes eestimaalastest ei teaks 2000.aastatest komeedina Eesti muusikataevasse tõusnud poistegruppi Paradise Crew, kelle tähelend sai alguse Raadio 2-st nende esimese, tuntuima ja isiklikult minu jaoks bändi parima looga “Vana Rada”. Peaagu nädal aega tagasi, nagu laupäeviti ikka, oli Elmari eetris soovisaade ning mõlgutasin tunde oma peas mõtteid, et sooviks kuulata midagi, mida ammu raadiokuulderaadiusest kuulnud pole ning mida sageli ei