Kui Eurovisiooni teekond saab läbi...

/ mai 18, 2026/ Meelelelahutus/ 0 kommentaari

Tänavuseks aastaks on Eurovisiooniga jokk. Tuleval, 2027. aastal uuesti, kui hästi läheb.
Eesti osalemine Eurovisioonil on olnud meie pisikesele riigile pikk ja konarlik, aga samas täis üllatusi, positiivseid hetki ja häid tulemusi. Oleme kogenud nii esimest kui viimast kohta, ja muidugi ka neid kordi, kui pidime leppima poolfinaalidega. Huvitaval kombel oli tänavu Balti riikidest edukaim hoopis Leedu, kes pääses finaali — Eesti ja Läti pidid seekord kõrvalt vaatama.

Kui ma oma pikka statistilist postitust lõpetasin, jäi tunne, et teema lõpeb liiga järsult. Midagi jäi õhku. Midagi, mis tahtis veel jätku. Ja nii sündiski mõte minna teemaga edasi — tuua teisipäevast pühapäevani välja kuus Eesti eurolugu, mille kaverid on mind üllatanud, rõõmustanud või lihtsalt kõrvu jäänud.

Kes oleks uskunud, et Eesti eurolaulud võivad rännata nii kaugele — teisele poole lompi, Lõuna‑Aafrikasse
Statistikapostitust tehes käis see mõte peast läbi, aga kavereid otsima hakates olin ausalt öeldes üllatunud – ma ei arvanud, et leidub versioone isegi afrikaani või rootsi keeles.
Aga näe — leidub. Ja see on ainult positiivne.

Seonduvalt Eesti laulude kaverite postitusega üritan seletada lahti iga vihje, mis juhatas sisse järgmise päeva laulu.

• Teisipäev → kolmapäev: “Kuulmiseni homme, kui harutame lahti järgmise kaveri .”

Esimesel päeval ei olnud veel mõtet hakata lugejat eksitama ega peidetud vihjeid loopima. Sarja alguses oli oluline luua rütm: iga päev = uus kaver.
Seetõttu oli vihje lihtne ja otsekohene — järgmine lugu, mille netiavarustest leidsin, kuid mis ka mulle eriti meeldib, oligi Inese “Once In A Lifetime” uusversioon Leonardilt pealkirjaga “Einmal Im Leben”. Ka statistikapostituses kaverite sektsioon oli see peale “Kaelakee Häält” välja toodud.
Seega oli loogiline ja sirgjooneline jätk, mis pani sarja liikuma.

• Kolmapäev → neljapäev: “Homme on kord loo käes, mille sõnu teadsid isegi need, kes Eurovisiooni ei vaadanud. .”

See vihje juhatas sisse neljapäevase loo “Everybody” — Eesti kõige universaalsema eurolaulu, mille refrääni teadsid tõesti isegi need, kes Eurovisiooni ei jälginud. Lauluvõistluse võit oli midagi enneolematut, midagi sellist, mida keegi ei uskunud.
Ühtlasi tõi see Eestile tähelepanu, mida ükski Balti riik polnud veel kogenud.
Laul oli 2001. aastal piisavalt suur hitt, et see elas ilmselt lühikest aega oma elu väljaspool Eurovisiooni:
raadios, pidudel, kooliaktustel, isegi neil, kes finaali ei vaadanud.
Oli ära tuntav ning lõi ootuse, et järgmisel päeval tuleb midagi suurt ja ikoonilist. Ja võitu silmas pidades oli see Eesti jaoks äärmiselt tähtis laul.

• Neljapäev → reede: “Homme on ees järgmine samm meie rännakus — las ta ootab seni oma hetke .”

2002.aastal Tallinnas toimunud võistlusel pälvis suurejoonelise 3.koha “Runaway”, mis minu arvates on üks Eesti eurolugude kõige äratuntavam ja rahvusvahelisem laul.
Sõnastus oli meelega vaoshoitud ja ootusärev, sest “Runaway” on lugu, mis ei vaja palju reklaami — see on niigi suur, tuntud ja omaette peatükk Eesti Eurovisiooni loos.
Antud vihje sobis, kuna pala on Eesti jaoks suur samm – 3. koht koduplatsil, rahvusvaheline edu. Ta ei vaja tutvustamist, sest esiteks esindas selle lauluga Eestit esimest korda välisartist – rootslanna Anna Sahlene, kes tähelepanu pälvimisega seda ka mingil määral Eestile tõi. Ning teiseks – ta oli nimekirjas oma hetke oodanud, mis tundus olevat “Everybodyle” loomulik jätk.

Samas võisid lugejad vihjes oleva lause tõttu – “järgmine samm meie rännakus” — eeldada vihjet “Rändajatele”. Siiski olin siin silmas pidanud kronoloogilise raja jätkamist.
Ning vihje teine pool – “Las ta ootab seni oma hetke” — vihjab, et see lugu on oma hetke väärt. See on midagi, mis ei torma kohale, vaid mille mõju tuleb ise kohale.

• Reede → laupäev: “Homme võtame ette loo, mis ei vaja valju häält, et mõjuda — piisab, kui kuulata .”

See oli ideaalne sissejuhatus Oti “Kuula” kaverile, sest lugu mõjub just siis, kui lasta tal vaikselt hingata — see on täpselt “Kuula” tuum. Oti esitus on oma olemuselt tagasihoidlik, keskendunud ja puhas, aga ballaadilikult võimas ja kuigi pärast “Everybody” ja “Runaway” positiivset energiat oli kaalukausil veel paar valikut, siis hollandlase kaver oli loomulik ja rahulik hingetõmme, mis mulle meeldis. Sellele ka see, et selle loo kuulamiseks pole palju vaja – korraks kuulatad ja juba tõmbab kõrvust.

• Laupäev → pühapäev: “Homme jõuab kord looni, mis astub varju ja valguse piiril, justkui kellegi kannul .”

Antud vihjes kasutasin teadlikult väljendit “varju ja valguse piiril”, et viia lugejaid arvamusele, et kaveritepäeva lõpetab Terminaatori versioon Suntribe’i loost “Let’s Get Loud”. Tegelikult liikus mõte selles suunas, et “Espresso Macchiato” sai peale “Eesti Laulu” võitu ja enne Eurovisiooni poolfinaali ja finaali tohutult tähelepanu lisaks meediale ka sotsiaalmeedias. Tommy Cash oli teinud suurepärast promot, mis kindlasti oli üks põhjuseid kõrge koha saavutamisele. Samas ei tohi unustada, et palju aitas kaasa Itaalia ise – kuna nad tundsid end puudutatuna, siis võeti sõna ning isegi sooviti laul Eurovisioonilt eemaldada. Seegi tegi meile palju promot. Mistahes promo, positiivne või negatiivne, on vajalik, kuna pälvime rahva tähelepanu. See ongi loo astumine varju ja valguse piiril. Küll siin ja ja teisel korral seal, kolmandal juhul hoopis mujal.
Vihje teine pool – “justkui kellegi kannul” – viitab laulust kaveri teinud armeenlase Arajin Akumbi muusikavideole – keegi jälitavalt kõnnib kellegi järel või otsib kedagi, samas on varjulisem, kohati õrnalt süngem, samas filmilikum peatükk, millele selline poeetiline rida loob õige meeleolu.

Selline sai meeletult tempokas nädal. Kaks aastat vorbitud postitus sai lõpuks valmis ja avaldatud. Sain uurimistöö käigus teada huvitavaid fakte Eurovisiooni ja Eesti osalusega lauluvõistusel.
Kuid Bulgaarial on veel kõik ees – võidu saavutanud Dara lauluga “Bangaranga” tõi riigile suure ja väga vastutusrikka ülesande – korraldada 2027.aasta Eurovisiooni Lauluvõistlus.
Mina lõpetan. Lõpetan selle postituse ühe Suurbritannia eurolooga aastast 2007 – Scooch ja “Flying The Flag”, mis räägib loo Eurovisooni-lennust terves maailmas, Pariisist Tallinnani ja Soomest Tšehhini.