Praegune maailm on meeletu, meeletu, meeletu maailm. Kõikidel on kusagile kiire: kes kiirustavad peale esimese tööpäeva lõppu teise peale, kes sõidavad reedeti maakodudesse maaelu elama ja maaelu toiminguid tegema. Minul endal muidugi isiklikult otseselt maakodu ei ole, samuti ei jookse mina ühe töö pealt teise juurde, millest veidikene on mingil määral kindlasti kahju. Minu meeletuks, ja veelkord meeletuks maailmaks on
Viimased paar päeva on olnud väga teguderohked, õnneks, olen käinud siin ja seal, näinud teist ja kolmandat, ja olen viibinud iga nurga peal. Eht, eks? Ainult üks asi on mind juba tükk aega vaevanud. Nimelt, teate, ma muidugi loodan, et see ei ole nii, aga mulle on sügavalt näima hakanud, et mul on tekkinud või hakkavad tasapisi välja lööma tunded
Mõnusalt kena ilm oli üleeile: kevadsoojus, mida õues liikudes ilma mingite eranditeta tunda oli, päike, mis terve korteri akendest sisse piilus ja selle, isegi õhtul, mingi kuue ajal veel, kui “Sõprade” järjekordset episoodi vaatasin, valgena hoidis, veidikene tuult, mis juukseid sasis ja puulehti liigutas. Mõelda vaid, et aeg läheb nii kiiresti… Pool märtsikuud juba läbi. Alles oli aastavahetus ja Eesti
Oeh… Minuga midagi väga ränka vist lahti. Mu pea on tühi nagu tühjaks tehtud prügikast. Ei mingeid mõtteid, millest kirjutada. Mitte midagi. Isegi mitte pauku ega lõhustumist, mitte mingit efekti. Kahju Aga täna käisin Rando pool, kes mulle helistas ja korraks läbi kutsus. Jõime teed, sõime Evelini valmistatud frikadeli suppi, mis oli oi mai gaad kui hea! Kairi, kes muidugi
Käisin eile raamatukogus, taaskord, ja laenutasin kaks astroloogiaga seonduvat teost, millest üks – “Õnne ja armastuse horoskoop” tundub jama olevat, vähemalt esialgu vaadates, mistõttu jätan selle teose vahele ja asun teise raamatu juurde, millel nimeks “Sünnikuupäeva saladused”, mis annab lugejale ülevaatlikult ja lühidalt, ent suhteliselt põhjalikult teada, missugune peaks olema inimese iseloom ja isiksus, missuguseks kujunevad inimese elukäigu teel suhted
I have had a tough week Tõesti! Aga siiski mõnusalt raske nädal. Ja ma ei kurda. Esmaspäeval helistati päeval ja pakuti tööd, mille alati rõõmuga vastu võtan. Kahjuks oli seda kõigest kaheks päevaks, aga parem kaks päeva kui mitte midagi, eksju? Ka internett on jamanud, kadus väga tihti ära, mis mu ajapikku päris marru ajas. Eile, neljapäeval käis siis Teetormaja
Päris hea tunne on alustada seda postitust “Merineitside” (“H2O – Just Add Water”) tunnusloo “No Ordinary Girl”, mille esitajaks on Ellie Henderson, saatel. Super lugu on, Ellie oskab seda suurepäraselt esitada… Ja tema hääl… Splendid… Lihtsalt võrratu. Aga see selleks. Minu õnneks pakuti mulle nädal tagasi esmaspäeval taaskord tööd, mille muidugi vastu võtsin. Veidi kaugel mu kodust, aga mis seal