M eie ümber on niivõrd palju enesest mõistetavalt asju, milleta me hakkama ei saaks. Kujutage ette, et elate kuid või aastaid elektrita, elada päevi või nädalaid ilma meili kontrollimata, käia tänaval ringi moblat omamata või elada külm talv üle ilma ahju ja pliidita… Järgnevas listis on välja toodud 19 erinevat, aga kasulikku leiutist, millega tänapäeva mugavad inimesed (vähemalt enamus meist)
WordPressi sisse logides on vaikimisi ees WordPressi logo. Siiski, kohe kindlasti on või on olnud paljude mõtetes mõtteid, kuidas saaks oma blogi või saidi, mille vundamendiks on valitud WordPress, logimislehele lisada pilti või logo, mis oleks inimesele meelejärgi ja mis paneks silma särama ka kõige kurvema meeleoluga inimesel. Järgnevalt kood, mis tuleb lisada functions.php faili, mille leiab kujunduse/teema kaustast: add_action(“login_head”,
Järjekordne artikkel, mille blogisse sissekandmise ja avaldamise perekonnasisese surmajuhtumi tõttu edasi lükkasin (seepärast oligi blogi 21.01.-27.01 ajutiselt suletud), sellest, kuidas ma, Master X või Mupsik või Pisike Töllmokk või kuidas keegi mind nimetab, köögi toimkonda sattusin. Muidugi omal vabal soovil, ilma kellegi käsuta. Niisiis alustasin laupäeva või pühapäeva (täpset päeva ei mäleta ) öösel, kui kell näitas kahteteiskut, oma elu
Järjekordne luuletus on kirjutatud heast sõbrannast, kes tuli mu ellu, sinna jäi, puges mu südamesse ja jääb sinna elu lõpuni, olenemata sellest, mis juhtub. Soovitatav lugeda keksmisega soravusega ja vältida halvaendelisi mõtteid. Sulgudes olevad laused võib lugemisel jätta välja, aga ei pea. See on lugeja enda otsustada. Ammu, ammu enneilmas, kaugel põhjas soojas ilmas, rõõmsalt mängis neiu Kai, selle
Fuijtsu Siemens, minu viimane läpakas, tootjaks Fuijtsu Siemens Computers, läks kahjuks mullu aprillis, kohe peale komöödiasarja “Sõbrad” teise intro valmimist, mis võttis rekordaja – poolteist kuud, sooja päikese alla Floridas puhkama päikest võtma ja Fuijtsulisi (või oleks õigem Fuijtsulikke ) blondiine sebima. Tema iseloomuomadusteks on 4 GB RAM (aga saaks viia 8-le, kui mälu juurde osta), ~ 230 GB ketas,
Järjekordne aasta mu elus (järjekorras juba viies), kus nostalgia ja igatsus on suur. Olen suutnud teda suuremal jaol unustada, aga täielikult ei suudaks ma seda kindlasti mitte. See oleks võimatu. Piltide, kus õnnelikena koos jäädvustatud oleme, ahju viskamiseks ja ära põletamiseks kulus üle nelja aasta. Muidugi oli hea tunne. Oleksin justkui pääsenud maa-alusest vangikongist või lakke riputatud trellidega ümbritsetud puurist.
Eile, 16.veebruaril, “Anakondat” vaadates tekkis mul järsku, teadmata isegi kust, küpsetamistuju. Nii saigi viitsimus ja tahe kokku võetud ning pruun Vilma jahu, valge nisujahu, suhkur, kookosmass, õli ja vesi välja toodud esimest korda oma elus küpsiste tegemiseks. Esmalt panin kollasesse kaussi kogu pruuni (brownie) jahu, sellele lisasin sekka valget nisujahu, mis oleks minu pisikese herneteramahu mõtlemise poolest tasakaalustuma, et liialt