Tere üle pika aja. Läbi on saamas selle aasta esimene ja viimane aprillikuu ning üsna pea on algamas maikuu. Veidi aega veel ning siis ongi kätte jõudmas jaanikuu. Aga sinnani on veel aega…; Minu peaaegu 2 kuud, mil olen teinud heal juhul 1-2 postitust, on kulgenud üsna töiselt. Hommikul 7-e bussiga tööle ja häälega tagasi. Ja nii 5 päeva nädalas,
On teada tõsieluline fakt, et kahjuks inimesed, eriti suurem jagu saarlastest (kuid muidugi mitte kõik, ainult valdavalt suurem osa), on lollid. Kes vähem, kes rohkem, kuid see tõesti on nii ja sinna ei saa parata keegi midagi. Solvangute ütlemistega on aga nii, et loll oskab alati sõimata, ka ilma põhjuseta, kuid taolises situatsioon on targad ja mõistlikud inimesed, kes oskavad
On neljapäeva hommik. Kell on 6. Teen silmaluugid vaikselt telefoni mitmekordse äratuse peale lahti. Näos on kohutav padjakas ja silme all unised kartulimugulad, nagu oleksin öö otsa tina pannud. End vaikselt üles aetud, sai Facebookis veidi Hotshoti mängitud. Aeg tiksus kiiremini kui lennureis Soomest Belgiasse. Ja siis näitaski kell 6.45. Riided selga ja püksid jalga ning jalanõud jalga pandud, asusin
Armastus, muidugi vastasoo esindaja ehk tüdruku poolt on see, millest enim puudust tunnen. Olen veidi nukker ja natukene kurb, kuid kahjuks on see paratamatus, millega elada tuleb. Ainult aeg teab, kas mulle on saatus ette näinud nähtust, mida paljud on kogenud ja mitmed miljardid tundnud, kuid mida keegi siiani näinud ei ole veel. Oma igatsust ja nukrust saab kõige paremini
“Jää vabaks Eesti meri, jää vabaks, Eesti pind! Siis tuisku ega tormi ei karda Eesti rind”. Niimoodi kõlab Eesti üks tuntuim ja armastatuim isamaaline marsilugu, mille autoriks on fotograaf Kalju Suure ristiisa Viktor Konstantin Oxford (Oksvort) ja mida võis peaaegu Eesti kõikides linnades kuulda. Kui mitte mujal, siis Kuressaares tööl olles mina seda kuulsin. Nagu traditsiooniks igas riigis, algas tänane
Väljas on armas lumesajune ilm. Kogu Eestimaa maastikku on enda hõlma alla võtnud väikeste jääkristallide kogumik… Täna oli lumel valitud maha tulemiseks õige päev, sest lume sära ja valgus peaks 14. veebruari, Sõbrapäeva, mis Eestisse jõudis Soome vahendusel alles 1980. aastate lõpul, tegema veelgi erilisemaks ja uhkemaks. Nii nagu on lumesadu Maa loomisest saadik paika pandud, nii on minul juba
Kuna uue sissekande järele on tekkinud väike nõudlus (jah, Kristella või mis su nimi ka ei oleks, sa ei ole ainus), mida vist on mõeldud naljana, otsustasin siiski soovijatele vastu tulla ning avaldada pea nädal mustandite kaustas seisva postituse, mille avaldamisele ma veel mõelnud ei ole, kuid mille siin kohal siiski avaldan, sest ma ei viitsi täna uut artiklit kirjutama