Nagu üllatus selgest taevast tabas mind täna enne kella 12 päeval, kui Elmari kuulderaadiusest lasi häälepaelad valla Jaagup Kreem esitades pala “Raudteejaam”. Mulle täiega positiivses võtmes ehmatavalt jahmatav üllatus, kuna seda lugu tavaliselt raadiokuulderaadiusest naljalt ei lasta. Täna lasti!
Pala on sama ilus ja südant paitav kui Mati Nuude repertuaarist “7 Valget Kivist Inglit” (originaalis “Seven Spanish Angels”), mille tähendus on midagi enamat, kui ainult laulja esitus ja muusikute pillimäng. Nende lugude mõte on tunduvalt sügavam – hoida ja armastada, püüelda elus sellepoole, et meie kõigi elus oleks keegi, kes täidaks need kaks, ja kaks väga-väga peamist asja inimeste elus, mis on eelnevalt välja kirjutatud peale mõttekriipsu.
Ilma nendeta – armastuseta – on inimene tühi koht. Nii nagu vajab iga inimene tunnustamist ja väärtustamist, ka vajame me kõik armastust. Me peame olema armastatud ja suutma armastada kedagi.
Kurb on see, et maailmas, nii suures ja laias, ei ole igaühe jaoks kedagi. Mõni on määratud jääma üksi. Ja see on ääretult kurb 
Terminaator – “Raudteejaam” kuvatõmmis
Meenutus postitusse, kus laulsin “Raudteejaama”
