Allikas: Pangaliit
Ajal, mil mina olin jõmpsikas ja koolipinki nühkisin ning erinevaid õppeaineid omandada üritasin, mõnd ebaõnnestunult ja teisi jälle edukalt, ei olnud suuremaid tehnikavidinaid väga leiutatud. Muidugi arvutid olid, OP-ks Windows 2000 ja mitmetel, nagu minulgi, oli hoopis MS-DOS ja QBasic, diskiflopid ja helikassetid, ka algelised moblad, mitte taibufonid, kuid minule teadaolevalt polnud veel tehisintellekti (AI). Võib-olla katsetati, kuid laialdaselt ja avalikult kasutamiseks mitte. Nüüd, enam kui 20aastat hiljem on tehnika arenenud plahvatuslikult ning lisaks superprogrammidele, millega saab luua meelelahutust näiteks sotsiaal- ja multimeediaplatvormidele (YouTube, TikTok, Instagram, Facebook), aga muuta ka argielu lõbusamaks või töö mõistes hoopis mugavamaks, on hüppeliselt kasvanud petturite osakaal, kelle ainsaks eesmägiks pole mitte nofollow linkide saamine, vaid olenemata rahvusest kaaskodanike tillist tõmbamine.
Ülemaailmselt meedia – raadio, televisioon, ajakirjandus jms. – kihab sellistest uudistest. Kasutatakse õnge tõmbamiseks erinevaid strateegiaid: Brad Pitt tahab abielluda, maakera teisest otsast tundis naine ainult sind armastavat; Elektrilevi soovib vahetada arvestit ja Tervisekassa jagab tasuta haigushüvitist virtuaalselt krabisevas formaadis. Kuid pange tähele – kõik see ja muud erinevad taktikad, olgu selleks väidetav pangatöötaja, kes kontrolli käigus leidis inimese arvelduskontolt kahtlased tehingud ja rahaliikumised, või logistikafirma, kes soovib sinu “tellitud” saadetise kohaletoimetamise eest kõlisevat juurde, või hoopis teavitus prügilepingu lõppemisest või peatsest aegumisest on jamad ja pettused. Sellistes olukordades tuleb kõne kohe katkestada; tekstsõnumi saamisel number tulevikuks ettevaatlikuse eesmärgil üles kirjutada ja blokeerida ning teade üldse kustutada.
Aga kuidas pettust ära tunda ja märgata ohumärke?
Kuidas pettust ära tunda:
- Mistahes finantsiline tehing, mida inimene ise pole algatanud (nt. pangamakse)
- Igasugune pakkumine mistahes kasulikule (äri)tehingule
- Mobiilirakendustes (Smart ID, Mobiil-ID jms.) PIN-koodide (PIN1 ja/või PIN2) sisestamine, kui te pole ise tehingut (nt. panka sisselogimist või suure summa ülekandmist) algatanud
- Pettust võidakse teha mitmes etapis, kus pätid võivad skeeme omavahel põimida
- Internetis müües ärge aktsepteerige ostja soovi tasuda teil kullerfirma postikulu. Kui nii teete, jälgige hoolega kodulehe aadressi, mis teile ette söödetakse ning veenduge, et tegemist on firma ametliku aadressiga. Kontrollige ostja tausta!
- Ohvrit kiirustatakse tagant ja survestatakse kiireks tegutsemiseks
- Teilt küsitakse isikukoodi, kodust aadressi (riigiasutused näevad neid ja ei küsi teilt) või mistahes muud isiklikku laadi küsimusi
Neid variante on veel vaat’ et isegi tuhandeid. Iga päev mõtlevad kavalad kurikaelad välja uusi nõkse, kuidas tüssata.
Ühesõnaga – igasugune kahtlane vestlus, toiming või tehing, mis tundub liiga hea, et olla tõsi, on punane tuli, millega ei tohi kaasa minna. Mida kauem ollakse vestluses telefonitsi, seda suurema tõenäosusega punutakse ohver võrku, millest ise aru ei saa, kuid sealt välja rabeleda on praktiliselt võimatu, mis omakorda kulmineerub petta saamisega. Ohver nutab silmad punaseks 
, pettur aga itsitab rõõmust pihku 
.
Kuidas vältida?
- Üks esimesi, aga kõige olulisemaid toiminguid, mida ei tohi teha, on PIN-koodide andmine või nende kinnitamine (Smart ID, mobiil-ID, ID-kaart jne.). Pangad, firmad, riigiasutused üldiselt ei küsi telefoni teel teie koode.
Allikas: www.pewresearch.org
Näide: kui helistatakse Elektrilevist sooviga tulla kontrollima elektrikilpi ja küsitakse PIN1 koodi, siis see on ainult isikutuvastuseks. Kui peale seda kõnet vastate panga/politsei/maksuameti vms. kõnele ja küsitakse PIN2-koodi, peaks see olema ohumärk. Kuidas saab pank küsida PIN2 koodi, kui vastaja pole end tuvastanud? Selles ongi asja konks – tuvastamine toimus Elektrilevi nimel tehtud kõnes.
- Mistahes kahtlase kõne või toimingu kahtluses katkestage kõne ning helistage ise vastava institutsiooni ametlikule numbrile
- Hoiatage oma eakaid lähedasi. Võimalusel ärge andke vanematele sugulastele nutiseadmeid, mille abil saaks jagada PIN-koode või muid delikaatseid andmeid
- Ärge viige raha pakiautomaati ega andke kellelegi ukse taha ilmunud teile võõrale isikule
- Ära kinnita isikutuvastust ega muid tehinguid PIN koodidega, mida te ise pole algatanud
- Ärge klikkige meilile saadetud või SMS-ga laekunud linkidele. Alati kontrollige asutuste ametlikke kodulehe aadressi. Petturid loovad lingi, milles võib, kuid tavaliselt ongi kirjas asutuse nimi
- Ärge klikkige sotsiaalmeedias postkasti laekunud kirjas sisalduvatele linkidele, samuti ei tohi avada mistahes veebiplatvormil jagatud uudist, et keegi kuulus suri või ainult “Eesti kodanikele ettenähtud hüved on president heaks kiitnud”.
Tähtsaid ja olulisi uudiseid saab kätte erinevate meediaväljaannete ametlikelt kodulehtedelt - Ärge helistage võõrastele numbritele tagasi, kui te ei tea, kes helistas või kui te ei oota kõnet võõralt numbrilt
- Ärge uskuge kõike, mida teile räägitakse. Ärge laske end närvi või paanikasse viia, jääge realistiks
- Internetist ostes, näiteks Temust, kasutage võimalusel ühekordset internetis maksmiseks mõeldud virtuaalkaarti. Kui see pole võimalik, looge eraldi arvelduskonto ja liitke sellega ainult 1 virtuaalkaart internetis ostlemiseks
- Lülitage kaardil pangaäpis või kodulehel internetimaksed välja, kui ostu ei soorita
Ka mina sain blogi kahele meilile mõned õngitsuskirja, neist üks on Omniva näide: kui olete või pole tellinud pakki Omniva kaudu (mina õngitsuskirja saamise hetkel ühtegi saadetist ei oodanud, polnud tellinud) ning saate SMS-i, et saadetis on tollis kinni ning vabastamiseks tuleb maksta teenustasu. Kontrollige firma kodulehte. Omniva ametlik aadress on https://www.omniva.ee, mida petturid lingina ei kasuta. See võib olla hoopis www.omniva.petturiaadress.org/pangalink.
Vaadake allolevat pilti, milles tegin punased kastid ümber pettusele viitavale:
Kuvatõmmiselt on näha, et kiri on saabunud aadressilt do_not_reply@intuit.com, kuid Omniva ametlik aadress on info@omniva.ee. Intuit.com on hoopis Ameerika suurfirma.
Teiseks: kirjas väljatoodud makselink asub aadressil maxibrant.com/minu.omniva_CE129524931EE.php. Jällegi: see ei ole õige, kuna Omniva aadress on omniva.ee
Või Netflixi näide:
Selles petukirjas on viidatud sellele, et minu Netflixi teenus ajutiselt peatub, kuna makseandmed (s.h. raha ei saada kätte) on ebakorrektsed. Siinkohal selline õngitus minuga ei õnnestu juba sellel põhjusel, et mul pole Netflixis aktiivset tellimust. Teiseks, vaadake taas kuvatõmmisel punase kastiga märgitut. Netflixi ametlik aadress on www.netflix.com, mitte carrieandjeff.org.
Selliste õngitsuskirjade saamisel tuleb alati kontrollida, kuhu aadress viitab. Netflixi puhul viib “Uuenda arveldusteavet” nupp aadressile https://t2m.io/bg9ujiU (ärge sellele aadressile minge!), mis ei ole absoluutselt voogedastusplatvormiga seotud.
Veel üks, mis potsatas postkasti mitu head nädalat tagasi:
Selles üritatakse tekitada minus hirmu, et kuna minu pangakontol toimuvad kahtlased toimingud, siis ajutise sulgemise vältimiseks pean andmete kinnitamiseks vajutama lingile “Kinnita kohe”, mis omakorda viib aadressile, ärge te jumala pärast sellele aadressile minge, https://t2m.io/HAjJs22.
Siin on mitu ohukohta: esiteks on saatja keegi service@ristorantealcastello.net, mis aga pole absoluutselt seotud Swedbankiga. Panga ametlik kodulehe aadress on swedbank.ee ja kontakt info@swedbank.ee.
Teiseks ei kirjuta endast lugupidav ettevõte kirja jalusesse teadet “Täname koostöö eest Lugupidamisega, Teie Ettevõte”. Mitte ükski asutus niimoodi ei kirjuta. Kolmandaks, andmete kinnitamise nupp viib aadressile, mis pole panga kodulehe aadressiga üldse kooskõlas.
Millega petturid minu puhul selle kirjaga ämbrisse astusid oli see, et erinevalt paljudest teistest eestlastest mul polegi Swedbankis arveldusarvet. Muidugi petturid seda ei tea 
.
Üks levinud formaat on veel selline, et haiglavoodis tädike, tilgutite all, on vaikselt hinge heitmas ning soovib oma suure päranduse ära kinkida. Meelituseks hakatakse vestlema toonil, et oled maailma nunnum inimene terves Universumis ja armastab sind hetkest 
, mil ohver pole veel kirjagi saanud . Seejärel hakatakse mainima, et raha kättesaamiseks tuleb kanda nende kontole teatud summa.
Üks selline kodanik kandis varasemalt nime Goldah Rachelle ning tema väidetav advokaat Herzog Thierry (tema meiliaadress on herzogthierry32@gmail.com). Julgen arvata, et pettur on nimemalli võtnud Prantsuse advokaadist, Thierry Herzogist.
Kahtlustan, et nimetatud isikud on tegelikult üks ja sama. Prantsuse advokaat pole
Need on kelmide poolt kasutatavad skeemide mikropisike osa kogu suurest kaadervärgist. Erinevaid trikke kasutatakse ja neid vorbitakse juurde rohkem kui Eesti Pagar suudab kahe päeva jooksul kaneelisaiu toota.
Seega – olge äärmiselt valvsad ja ülimalt tähelepanelikud kõige suhtes, mis teile räägitakse või teilt küsitakse.
Lisan lõpetuseks pettuseinfo.ee ja Pangaliidu poolt hoiatusreklaami, mida kuuleb ka meedias.