Järjekordne luuletus on kirjutatud heast sõbrannast, kes tuli mu ellu, sinna jäi, puges mu südamesse ja jääb sinna elu lõpuni, olenemata sellest, mis juhtub. Soovitatav lugeda keksmisega soravusega ja vältida halvaendelisi mõtteid. Sulgudes olevad laused võib lugemisel jätta välja, aga ei pea. See on lugeja enda otsustada. Ammu, ammu enneilmas, kaugel põhjas soojas ilmas, rõõmsalt mängis neiu Kai, selle
Näib, et viimasel ajal ilmub mu sulest muinasjutte rohkem kui Vändras saelaudu toodetakse. Siin minu teine, mitmeid kordi muudetud ja varem avaldamata muinasjutt, millel nimeks “Nohu” (kellega meist kõik elu jooksul ka kokku puutuvad) ning mille kirjutamiseks sain inspiratsiooni oma varasemast postitusest, mis avaldatud samuti “Nohu” nime all. Tegelikult valmis selle muinasjutu esmaversioon enne “Piparkoogi heategu”, kuid täna sai see
Kõlas pauk ja lendas säde detsembrikuu auks, kui eile, 12.detsembril 2012 lasti Kuressaares Auriga Keskuse juures lendu erinevat sorti Arnika Ilutulestikud, mida Armsake oma telefoniga filmis. Aastavahetust küll käes ei ole, veel, aga saarlased juba vaikselt harjutavad. Armsakese filmitud video saarlaste harjutustega on allpool , samuti on allpool kaks pilti meie Armsakese tehtud piparkoogidest, ta ise muidugi soovis (ma tahtsin
Kunagi väga ammu elas igihaljas jõulupuude sees hubases kuuseokste vahel olevas korteris Glasuuritud Piparkook. Ta oli talvine piparkook, kes suviti magas ning talviti üles ärkas. Ta oli kena pruunikas ja maitsvalt krõbe Piparkook, peale kantud glasuur oli igal aastal erinevate värvidega. Sel aastal oli tema särk ja püksid, silmad ja juuksed kollased, kikilips roheline ja suu punane, sest sel aastal lubati
Varsti saabumas on aasta uus, eilsele soovin head ööd. Kuid enne, kui 31.detsember 2012 pensionile läheb ja teatepulga 2013.aastale üle annab, tuleb rõõmuga mööda saata selle aasta esimesed ja viimased jõulupühad. See on aasta üks nendest aegadest, kus tubades heliseb naeru ja peegeldub rõõmu. Kellel veel otsest jõulutunnet hinges ei ole, siis ehk aitavad teid minu meelest ilusamad jõulu (ja
2011.aasta veebruaris, kui otsustasin teha midagi kosutavat oma vaimule ja hingele, mõtlesin välja ka tutvustuse blogi rubriigile “Mupsiku Õhtuköök”. Nüüd, peaaegu kaks aastat hiljem, otsustasin rubriigi tutvustusest, mis on loetav siin: mupsiku_ohtukook_rubriigi_kirjeldus.html, teha muinasjutu. Allpool eile, 29. novembril 2012 töö juures kirjutatud ja kaks korda mustandit muudetud muinasjutt. Seda tuleks lugeda keskmise soravusega ja kaasa mõtlemisega, sest see on küll
Õhtuleht, varem SL Õhtuleht, Online on vahendanud news.com.au meeskonna kokku pandud tabelit teleseriaalide tunnuslugudest, mis kõrvust kuidagi kaduda ei taha, mida peab võimalikult tihti kuulama. Mina kui suur teemalugude austaja ei saa jätta nimetatud artiklit kommenteerimata, sellele olen lausa kohustatud tegema vastukajaks oma versiooni. Kommenteerides aga Õhtulehe vahendatud lugusid, siis ei oleks ma osanud oodatagi, et “Lembelaev” (“Love Boat”) nimekirjas on.