«Ilu ei sünni patta panna»
Järjekordne postitus filmi- ja teleseriaali maailmast, kus omavahel on edukalt põimitud filmikunst ja muusika. Ja nende žanrite kõige säravamad tähed kõige paremas võtmes. Nii nagu näeb ette klassika Kuid seekord on see postitus võrreldes eelmistega erilisem, sest kaasahaaravas muusikamaailmas leiab tunnuspalasid lisaks televisiooni pärusmaalt koguni arvutimängudest. “H20 – merinetsid” (“H20: Just add water”) Austraalia telesari kolmest neiust, kes elavad teismeeas
Järjekorras juba kolmas teleseriaalide teemalooga seonduv postitus, kus toon välja laulud ja palad, mis minu meelest erinevatest sarjadest ja filmidest mulle silma on jäänud. Mis meeldivad eriti heade sõnade ja meloodia poolest, aga ka esituse ja selle harmoonia poolest, mis ühildub minu muusikamaitse ja olgem ausad, eks veidi ka hingega, kuna laulu kuulates seostub kõik meie sisemise minaga, ka hingega,
Peaaegu 10aastat on on möödunud Austraalia ajakirjaniku Charlotte Willise artiklist, kus ta kirjutas teleseriaalide teemalauludest, mida keegi unustada ei suuda. Seda omal ajal vahendas Õhtuleht. Ja ega’s ma siis kehvem vend olla ei saanud ja nii tegin minagi eraldi postituse tunnusmeloodiatest. Aga nüüd, kus möödunud 8aastat otsustasin teha esimesele postitusele järje. Siin on paremuse või halvemuse järgi järjestamata palad, mis
“Ohoo!” mainisin oma peas ja mõtetes iseendale, kui YouTubes ringi tuuritades avastasin, et maailma populaarsemasse ja suurimasse videokeskkonda on laetud üles isiklikult minu jaoks Eesti üks parimaid ballaade armastusest ja selle kaotamisest, tagasivõitmisest, aga ka südant murdvast olukorrast, kus keegi igatseb taga kedagi, keda kas enam pole või lihtsalt on läinud kuhugile, kust teda enam keegi ei leia. Ja siis
Jõuluajast, mis meil väga tegusalt möödus, kuna olime Bacilloli perega maal ning tähistasime oma kambaga pühasid, ja talvest ja natukene kõigest, mis nende kahe teemaga seostub, nüüd pajatada veidi soovin ma, keegi teine mind selles aidata ei saa . Nimelt olen sellele varem mõelnud ja juhtusin nendele mõtetele ka ajal, mil selle artikli kirjutamist alustasin, miks peavad jõulud igal aastal
Lugesin nädal või isegi tiba enam kui nädal tagasi (ehk isegi kaks? ) taaskord Delfist artiklit kohtunikele korraldatud kontserdist Kuressaare lossihoovis, mille tarbeks justiitsministeerium eraldas 100 000 eurot ja kus esinesid Karl-Erik Taukar, Liis Lemsalu, Curly Strings ja Venemaa folkbändi Otava Yo. Ning ma ei saa jätta oma seisukohta avaldamata. Lihtsalt ei saa ! Saan elanike pahameelest muidugi aru, kuna
Eelmisel kuul, juunikuus, kui sai sõidetud ringi mööda Eestit ja Armsakesega Tallinnas Mustamäe haiglas rinnakasvaja kontrollis käidud, sõitsime Kuressaarde tagasi laupäeval, 17.juunil, sest just sel päeval tähistas ansambel Terminaator oma kolmekümnendat juubelit Kuressaare Lossihoovis vägeva kontserdiga, kus olid kaasa tegevad 2006.aastal Tallinnas arvatavasti Silver Laasi poolt kokku pandud poistepunt Traffic, kellel 10 aasta jooksul ilmunud mitmeid raadiohitte, ning tänaseks päevaks