«Pankur on inimene, kes laenab teile vihmavarju siis, kui päike paistab, ja nõuab tagasi siis, kui hakkab sadama»
Eile poole viie paiku varahommikul rattaga tööle vurades jäi mu mõttemaailm momendiks pidama mõttel, mis oleks, kui Eestis olekski ainult pimedus, nagu oli “Tuvikeste” kolme jupilises episoodis (ehk 3×20 min), kus üks osa Inglismaast oli needuse tõttu mõned sajandeid pime, kus ei paistnud päikest ega olnud mingit päevavalgust, ja teine pool sai endale kõik turistid, sest seal oli valge. Mis
Lumi tuli maha ja valgeks läks maa ning see esimene lumi ja lumelörts kadus maapinnalt kiiremini kui Eesti inimesed, kes kirjutavad blogisid, uusi tekste toota jõuavad ning neid siis Facebookis “Blogipostituste reklaamimise grupis” ning “Eesti blogijad” grupis jagada jõuavad . Kui eile ja üleeile maa enam-vähem valge ja märg oli, siis tänaseks on detsembrikuu algus sama märg ja must nagu
Mitmeid ja mitmeid päevi tagasi, kui hilisõhtusel ajal polnud enam midagi teha, ka und ei olnud, otsustasime Armsakesega ära vaadata kultusliku USA märulistaari Arnold Schwarzeneggeri naasmisega Hollywoodi filmitööstusesse Überlingeni lennuõnnetusel põhineva põnevusdraama “Kõik, mis juhtub pärast” (“Aftermath”), mille põhistsenaarium räägib ehitusspetsialist Roman Melnyk’st (Schwarzenegger) ning lennujuhtimiskeskuse töötajast Jake Bonanost (Scoot McNairy), kelle eluteed peale kohutavat, kurba ja saatuslikku lennuõnnetust ristuvad
Üleüleile, laupäeval, kui Rando mul mu Philipsi juukselõikusaparaadiga juukseid nülis, jäin mõtlema tänapäeva nutiajastu üle ja peale… Elekter on inimestele kättesaadav juba sajandeid. See suurt nutikamaks enam ei muutu ja tõenäoliselt selleks muuta kunagi ei saa… Niisamuti ka näiteks elektripirn või stepslid ja lülitid, vargapesad. Seevastu autod, arvutid, mobiiltelefonid, televiisorid, mikrolaineahjud, pesumasinad, pardakaamerad, nutikellad, tahvelarvutid, poodide nutikassad, miks mitte ka Jaapani
3 tundi hiljem (loe: päeval) peale suurkoristuse algust tekkis mingisugune sisemine kihk järjekordselt köök Armsakese, kellega meie omavahelised suhted ei ole sellised, nagu need olid näiteks kaks või kolm kuud tagasi, käest enda valdusesse võtta, et taaskord proovida midagi, mida ma veel kunagi teinud ei ole või mida tegin viimati kümme või enam aastaid tagasi… Nende paljude toitude hulka, mida
Katkend puudub, kuna see postitus on kaitstud.
2015.aasta jaanuarikuu. Armsake oli 9-ndat kuud beebiootel. Kraadiklaas näitab miinuskraade, kuid ei mäleta, et maas oleks olnud lund . Nii otsustaski Armsake sõbranna M suulise sünnipäevakutse vastu võtta ning end sinna kolmapäevasel päeval kohale vedada. Seevastu mina, kes ma samuti süntsile kutsutud olin, otsustasin kodus rahulikult aega veeta, vaadata jutupildikastist midagi nauditavat ning tegin Crennaga pika jalutuskäigu , mis talle