Kohe-kohe on käes jõuluaeg, jälle, ning taaskord hakkab iga-aastane jõulutrall pihta. Inimesed jooksevad veel viimased hingetõmbed endast välja, et nüüd kiiresti-kiiresti leida puuduolevad kingid kõigile, kellele neid veel muretseda pole jõutud ja ei üllatuks üldse, kui ka neile, kes kinki ei soovigi 
nullkulu.ee Maryliisi välja mõeldud blogijate vaheline jõulupakivahetus on selgi aastal täies hoos, kus seekord on osalejateks peamiselt ainult nõrgema soo esindajad, meessoo esindajaid on kõigest kaks 
Kuid eile täpselt tööpäeva lõpus tehti mu tuju rõõmsamaks Omniva kulleri poolt, kes pakiautomaatide ülekoormuse tõttu kingikoti otse koju tõi 
seeeiolemuinasjutt.ee.
Ärevus sees oli suur. Tormasin nagu Põhja-Korea rakett, mis lendas isegi üle Jaapani, tuppa, klõpsisin mõned pildid kingikotist ning avasin siis, et avastada rõõmu. Rõõmu, mida mina ja kõik jõululoosis osalejad kingipakki kätte saades tunnevad.
Kott lahti tehtud ja esimene asi välja tõstetud, muigasin veidi ja naeratasin. Muidugi heas mõttes. Mul oli vaja susse, sest eelmisel aastal kingiks saadud lambavillasussid on jäädavalt kuhugile kadunud
Järgmisena sattus mu kätte tass. Suur tass, mida mul tõepoolest vaja oli, kuna varasemad on aja jooksul kõik mingit moodi katki läinud
#gallery-1 {
margin: auto;
}
#gallery-1 .gallery-item {
float: left;
margin-top: 10px;
text-align: center;
width: 50%;
}
#gallery-1 img {
border: 2px solid #cfcfcf;
}
#gallery-1 .gallery-caption {
margin-left: 0;
}
/* see gallery_shortcode() in wp-includes/media.php */
«Iga terve inimene suudab vähemalt kaks päeva ilma toiduta elada, kuid mitte ilma luuleta»
«Iga terve inimene suudab vähemalt kaks päeva ilma toiduta elada, kuid mitte ilma luuleta»
