“Kutsuge Cobra 11″, plahvatuste- ja avariiderohke tõeline actionsari Saksamaa kiirteid kontrolli all hoidvate kiirteepolitseinike igapäevaelust, mis on kõike muud kui rutiinne. Karastunud meeskonnal tuleb ööpäevaringselt seista silmitsi lokkava kuritegevuse ja piirideta kaabakatega, mis sageli toovad kaasa pingelisi olukordi, pannes sellega kaalule ka korravalvurite endi elu.
Tõepoolest väga hea põnevik. Alati hoitakse või üritatakse hoida televaatajate närvid pingul. Eriti on seda tehtud mõni nädal tagasi näidatud episoodis “Sundseis”, kus Chris (Gedeon Burkhardt) ja Semir (Erdogan Atalay) peavad leidma põgenenud vangid, kes on end sisse seadnud ühe pere majja, võttes perekonna pantvangideks. Miks aga just sellest episoodist kirjutada soovin, on seepärast, et “Kutsuge Cobra 11” on minu jaoks esimene põnevik maailmast ja Euroopast, kus politsei kasutab kurjategija kättesaamiseks taktikat, mida olen alati mõnes filmis või sarjas näha tahtnud. Uba või hernes, kuidas keegi soovib, on siis selles, et tavaliselt ja reeglina on pantvangisituatsioonis käsutaja rollis, mis iganes siis ka teha ei tuleks, lihtlabane pätt ja kaabakas (antud episoodis Meinhardt). Mis aga juhtub, kui rollid vahetuvad ning pantvang hakkab ise kontrollima kurjategijat?
Koht, mis tõepoolest muljet avaldas ja mis algab varajases staadiumis 38 minuti pealt (põhiline osa algab 39 minuti ja 10 sekundi pealt). Semir varjab end ühe auto taha, lootuses kurjategijat tulistada, paraku see ei õnnestu, sest mees on autos, pantvangiks ühe naise tütar. Ta käseb naisel uuest politseimajast, mille asemel varem oli vist kaubamaja 
«Teha vaid tööd, süüa vaid toitu, kanda vaid riideid – ikka selleks, et mitte puupaljaks jääda»
«Teha vaid tööd, süüa vaid toitu, kanda vaid riideid – ikka selleks, et mitte puupaljaks jääda»