“Halb ilm” on nimekirjas viies luuletus, millele AI äpp on minu ette antud sõnadele muusika ja rütmi loonud ning meessolist laseb häälepaelad valla. Erinevalt teistest poeemidest pole ma sellest kunagi eraldi postitust teinud (luuletus valmis umbes kuu-poolteist enne Mul ei ole blogi domeeni registreerimist), küll aga on see kõlanud, nagu ka teised minu kirjutatud luuletused, s.h. ka need, millele AI on muusika gerereerinud, R2-s “Sinu Saates”, millest salvestust ning teiste poeemide ja tekstide salvestusi saab kuulata “Luuletused helis” leheküljelt. Sarnaselt “Paradiisiaiale” muutsin algteksti, et oleks huvitavam. Originaaltekst on hästi sobituvate riimuvate sõnadega, kuid on kohati üksluine ning ei ole kuigi huvitav.
Väljas oli tugev vihm, Väljas oli halb ilm, Porilompe maas oli palju, Väga märg oli aiamaa, Varsti paistma hakkas päike, Siis ilusaks läks ilm,Algsed sõnad
seda ütles mulle vihm.
Õunu veel ei ole puul,
väljas oli tugev tuul.
seda nägi minu silm.
Puud ja põõsad õõtsuvad,
väiksed linnud lõõtsuvad*.
seda nägi kõrge kalju.
Porilompides olid mullid,
seda nägid mõned kullid.
seda nägi rõõmus taat.
Kasvab seal porgand, kaalikas ja kurk,
seda teadis härra Purk.
seda nägi Marju Väike.
Pilved laiali ajas päike,
seda kindlalt teadis päike.
seda nägi ka Rando silm.
Ka oli lakkan’d tugev vihm,
seda rääkis kaseviht.
“Halb ilm” sündis 2010aastal maikuus täiesti kogemata ja juhuslikult. Nimelt olin sõbral külas ning vestlesime pikalt. Sel päeval, nagu saatuse tahel, oli sombune ja vihmane ilm. Ühel sobival momendil ta lausus: “Täna on halb ilm”. Selle lause kaks viimast sõna panid mul ajukettad tööle ja pea kohal pirnikesed põlema. Õhtul oma kodus olles panin teksti kirja. Selleks kulus umbes 20 minutit. Nii valmis tänaseks luuletus, mis oli mõeldud naljatekstina, mida ei tasuks tõsiselt võtta. Aga nüüd, 15aastat ja 6 kuud hiljem on tehnika arenenud niivõrd, et isegi ühtegi muusikainstrumenti mitteoskav inimene saab luua laule. Selleks on vaja ainult üht – sõnu või teksti, mis muusikaäpis “Sõnade” lahtrisse kirjutada tuleb. Nii kohandasin teksti loodetavasti lõbusamaks ja andsin paariks minutiks elututele objektidele või nähtustele n-ö. elusa võimed.
Sarnaselt “Klassile” leidsin, et annan lauljale kahe peaagu identsete sõnadega bloki vahele käskluse kanda ette kaks lauset: “Kaaaaseeeeviiiiht!” ning “Jaaaaaaaaaah!”. Mõte oli hea, kuna sobituvad, kuigi viimast pigem röögib, samas üleminek instrumentaalile on sujuv ja meeleolukas. Mitte küll nii hästi, kui “Klassis” “Oooojaaaaa!”. Vaatamata sellele järgneb 10-sekundiline mõnusa meloodiaga ja jalga tatsuma panev instrumentaalosa. Mulle nii meeldib see koht
.Samuti täheldasin, et kasutasin 2 korda järjest sõna “Väljas”, kuigi neist ühe oleks saanud asendada sõnagas “Õues”. Kui aga märkasin, oli juba hilja
.Esimest korda mõtlesin kasutada sõnade muutmist tekstis laiemalt. See tähendab, et peale esimese bloki laulmist on teises pooles küll sama tekst, ent osad sõnad on muudetud või ringi tõstetud. Seega, kuulates ja jälgides, kindlasti pöörake tähelepanu sõnadele. Need muutuvad!
Stiiliks valisin kantri ja džässi (jazz) ning lauljaks mehe; meeleoluks lõbus, veider ja pidu. Saab vaadata-kuulata YouTube’s ja TikTokis.
Uus versioon (2025)
Väljas oli tugev vihm,
seda nukralt meenutas jalutusrihm.
Õunu veel polnud puul,
väljas oli jahutav tuul.
Väljas oli sombune ilm,
seda aknast jõllas elevandi silm.
Puud ja põõsad õõtsusid,
väiksed linnud lõõtsusid.
Porilompe maas oli palju,
seda nägi kõrge kalju.
Porilompides olid mullid,
neis jalgu lobistasid kanakullid.
Väga märg oli aiamaa,
sellest sai kreepsu vana taat.
Kasvas seal porgand, kaalikas ja kurk,
selles kindel oli härra Purk.
Varsti paistma hakkas päike,
seda silmas Marju Väike.
Pilved laiali ajas päike,
seda kindlalt teadis Oklahoma äike.
Siis ilusaks läks ilm,
seda nägi Itaalia valitsuse silm.
Ka oli lakand tugev vihm,
seda rääkis kaseviht.
Kaaaaseeeeviiiiht! Jaaaaaaaaaah!
Väljas oli tugev vihm,
seda nukralt meenutas jalutusrihm.
Õunu veel polnud puul,
väljas oli jahutav tuul.
Väljas oli sombune ilm,
seda aknast silmas elevandi silm.
Puud ja põõsad õõtsusid,
väiksed linnud lõõtsusid.
Porilompe maas oli palju,
seda nägi kõrge kalju.
Porilompides olid mullid,
neis jalgu lobistasid kanakullid.
Väga märg oli aiamaa,
sellest kreepsu sai vana taat.
Kasvas seal porgand, kaalikas ja kurk,
selles kindel oli härra Purk.
Varsti paistma hakkas päike,
seda jõllas Marju Väike.
Pilved laiali ajas päike,
seda kindlalt teadis Eestimaa äike.
Siis ilusaks läks ilm,
seda nägi ka Rando silm.
Ka oli lakand tugev vihm,
seda rääkis kaseviht.