«Elu on püha reis, mida juhib usk»
Ma siin juba üle nädala peale “Kaua võib” saate lõppu, mis oli TV3 eetris teisipäeval, 1. novembril, mõtlen endamisi, kuidas selle postituse kirjutamisega algust teha, sest võta näpust või tõmba sõrmest, aga kurat neid mõtteid teksti kirjutamiseks ega sõnu enda arvamuse avaldamiseks lihtsalt ei ole siiani olnud ega tulnud. Seega proovin nüüd nädal hiljem siis uuesti, sest ma ei saa
loodus, lumi, talv
Ja ongi kõik… Hooaeg on läbi ja minu lemmiktöö, millest kirjutasin “Denboraldi berria” nimelises postituses, saigi selleks aastaks läbi Kahju ja kurb, sest mulle väga meeldis seda tööd teha. Kuid loodame, et tuleval aastal õnnestub mul sinna tagasi minna. Kuid peale seda sai käidud Tallinnas… Mitte küll enda tarvis, vaid kellegi teise, kuid mitte üksinda, vaid sõbraga, nimetagem teda… Antsuks
Augustikuu alguses vaatasin juhuslikult saadet “Võimalik vaid Venemaal”, mida tavaliselt ei vaata, sest ei paku suuremat huvi, kuid siiski juhtusin kuu alguses nägema üht muhedat klippi riidesse pandud koerast, kes praktiliselt puhtalt kõndis kahel tagakäpal Leidsin, et seda klippi ei saa jätta jagamata ning näitamata neile, kes 3.augusti saadet nägema ei juhtunud. Minu meelest täitsa muhe video. Ainult vaadake, muhelege
Küll on kahju, et vanahärra seal üleval pilvede all, peal või kohal on andnud mets- ja koduloomadele, aga ka lindudele väikese aju veel väiksema ajumahuga, sest igal hommikul linnast tööle ja igal õhtul töölt linna sõites on just väikesed vaesed linnukesed need, kes kuidagi ei taju auto surmavat ohtlikkust. Üritan küll nendele otsasõitu või nende riivamist vältida, kuna nad on
Teate ja mäletate ju küll, kes on Crenna. Crenna siis meie väike numpsik kutsake, kes juba 27.juulil saab kaheaastaseks. Mõelda vaid, kui kiiresti aeg läheb. Me oleks ta nagu eile alles toonud (tema meie perre tuleku lugu), nüüd on ta aga juba enam kui poolteist aastat vana. Crenna nime saamine aga ei olnud nii, nagu võib-olla teistel kutsakestel, et pakume
Üle pikkade-pikkade aegade – tere. Mina olen Crenna. Ehk mäletate mind veel? Just, mina olen see väike must-valge kutsakene, kelle Ailar ja Armsake omale 1,4 aastat tagasi võtsid. Ma eriti kirjutada ei viitsi, see on rohkem Ailari teema, sest tema tahab kirjutamise ja oma blogi arendamisega vaeva näha, mistõttu tuleb minult siia bloggerisse vähem postitusi kui Ailaril ja Aarne Toompargil