«Inimesed, kellel on palju vaba aega, veedavad seda tavaliselt nende juures, kellel seda üldse pole»
Aeg liigub meeletu kiirusega. Praegugi on deja vu tunne, nagu oleksin blogimisega alustanud alles eile, kuigi tegelikult on täitus jooksval aastal 16.aasta .Nende kahekohalise arvuga aastate jooksul, mil olen veebipäevikut pidanud, olen blogis kirjutanud rõõmsamatel ja nukramatel teemadel; harrastanud katse-eesmärgil laulmist ja vorpinud valmis televisiooni ja muude valdkondadega seonduvalt üle kahekümne video; salvestanud mõned vlogid.Kuid üks paljudest meelelahutuslikest teemadest on
Nädala alguses, aprillikuu viimastel päevadel, raadiot kuulates järsku tärkas mulle pähe mõte üritada kirjutada huumorina mõeldud lõbus luuletus välismaa telekarakteritest ja üldiselt enamasti väljamõeldud kuulsustest (muidugi osade eranditega), kes Eestisse paraadile tulid. Nüüd on luuletus “Tähtede paraad” valmis saanud ning peale mitmeid lõppviimistlusi tuli see selline: Benny Hill ja Mr. Bean, Monica Geller ja Rachel Green. Michael Knight ja
Järjekordne luuletus on kirjutatud heast sõbrannast, kes tuli mu ellu, sinna jäi, puges mu südamesse ja jääb sinna elu lõpuni, olenemata sellest, mis juhtub. Soovitatav lugeda keksmisega soravusega ja vältida halvaendelisi mõtteid. Sulgudes olevad laused võib lugemisel jätta välja, aga ei pea. See on lugeja enda otsustada. Ammu, ammu enneilmas, kaugel põhjas soojas ilmas, rõõmsalt mängis neiu Kai, selle
Kunagi väga ammu elas igihaljas jõulupuude sees hubases kuuseokste vahel olevas korteris Glasuuritud Piparkook. Ta oli talvine piparkook, kes suviti magas ning talviti üles ärkas. Ta oli kena pruunikas ja maitsvalt krõbe Piparkook, peale kantud glasuur oli igal aastal erinevate värvidega. Sel aastal oli tema särk ja püksid, silmad ja juuksed kollased, kikilips roheline ja suu punane, sest sel aastal lubati
2011.aasta veebruaris, kui otsustasin teha midagi kosutavat oma vaimule ja hingele, mõtlesin välja ka tutvustuse blogi rubriigile “Mupsiku Õhtuköök”. Nüüd, peaaegu kaks aastat hiljem, otsustasin rubriigi tutvustusest, mis on loetav siin: mupsiku_ohtukook_rubriigi_kirjeldus.html, teha muinasjutu. Allpool eile, 29. novembril 2012 töö juures kirjutatud ja kaks korda mustandit muudetud muinasjutt. Seda tuleks lugeda keskmise soravusega ja kaasa mõtlemisega, sest see on küll
Mida teha vihaga või kuidas kasutada vihta saunas, kui see on euro standardite järgi ehitatud kokku duširuumiga? Siin minu poolt üks lihtne õpetus luulevormis, miks vihta ühises saunas ja dušširuumis mitte kasutada: Vihalehel komme paha – lahti tulla ta ei taha saunalavalt, põrandalt. Veel kurjem komme tal on ummistada solgiauk! Hüva nõu nüüd tasuta, ära vihta kasuta!
Kätte ongi jõudnud suvi, juulikuu ehk heinakuu. Ilus oleks selle aastane juulikuu vastu võtta Ellen Niidu luuletusega: Heinakuu, sa suvine hari, lehtpuu vari, maasikmari, liivarannad, kuumas lõõsas õitseb kibuvitsapõõsas, pärnapuude uimav kuma, mesilaste tõttav suma, viljad juba vilja näoga, metsad juba tumma käoga. Mõnusat juulikuud! Nautige suve, käige ujumas, puhake ja mis peamine – olge õnnelikud!