«Õnnelikud inimesed on elu mustkunstnikud, igast asjast võlutakse välja ime nimega rõõm ja õnn»
Nii… Plika lasteaeda viidud, Crennaga õues ära käidud ja kuivatatud enne tuppa tagasi laskmist, hommikune vorstisepik söödud ja õunamahl peale joodud, teleka- ning arvutiekraan ekraani puhastuslappidega puhastatud, “Muinasjutu Mets” ja “Up Where We Belong” kuulatud. Lisaks veel võtsin seinalt maha paberi, mille peale kirjutatud puhas möga, mis absoluutselt kedagi ei koti (vähemalt mitte mind). Nüüd aeg iseendale. Kuulan siin vaikselt
Kuna mul polnud öösel (loe: pühapäeva öösel vastu esmaspäeva) und, laadisin Viasati (ehee, reklaam teile, Viasat) videolaenutusest komöödiafilmi “Jubetar” (“The Duff“), mis räägib keskkooli viimases klassis õppivast Biancast (Mae Whitman), kes saab teada, et kaasõpilased kutsuvad teda jubetariks (loe: jube paks sõbranna) ning palub karistmaatilise naabri ja spordimehe Wesley (Robbie Amell) abi oma viimase õppeaasta riismed päästma. Nagu tavaks nii
Sain eelmisel kuul, juulikuus Kuressaares Auriga parklasse liikudes pardakaamerasse Žiguliga nooremapoolse meesterahva, kes Auriga parklasse saamiseks ilmselt ei viitsinud pikalt sõita ega ringi peale teha, mistõttu tüüp lõikas ja seega sõitis vastassuunas . Et aga teistes liiklejates pinevust tekitada ja omale veel liiklusrikkumisega seotud paragrahve juurde tekitada, ei näidanud mees kordagi pööretel suunatuld . Et aga autojuhil oleks õnne vähem
Oh sa, kus eelmisel nädalal (loe: umbes nädal enne jaanipäeva) oli alles päev, kus udu oli nii palju, et isegi merd, mis on minust saja meetri kaugusel ja Sõrve majakas paarisaja meetri kaugusel, ei näe. Tõesti vahva vaatepilt. Olen elu jooksul näinud palju udu, hommikuti ja õhtuti, kuid esmakordne nähtus minu jaoks, et peaaegu terve päev on udu paksem ja
Eile leidsin Facebookist blogipostituste reklaamimise grupist “Kaia elustiili ja ilu blogi” ajaveebi, kus ta vastab 55-le küsimusele, mida keegi teine küsinud ei ole. Mis siis ikka, üleskutse tema poolt tehtud ja nii ma sellele reageerin ning vastan ka 55-le küsimusele, millest suuremat osa minult keegi küsinud ei ole. Kas sa magad riidekapiuksed kinni või lahti? Enamasti on kinni, võib-olla on
Blogiauhindadest, mis toimus 11.juunil Tallinnas restoranis Wabadus, jutustav teine postitus, milles põhiliselt räägin blogijatele antud kingikotist. Kuid enne teemaga edasi minemist väike lugu, mis minuga blogiauhindade gala alguses juhtus: Kell oli just saanud kaheksa. Kõik blogijad võtsid end vasakule poole ritta ning üks neiu kontrollis blogijate ja blogide nimesid, et neid nimekirjas olevatega võrrelda. Jõuab siis järg minuni. “Teie nimi?”
Pisikene Eesti ringreis, Kuressaare-Tallinn-Pärnu-Abja-Paluoja-Halliste-Pärnu-Kuressaare, tehtud. Lisaks sugulaste ja sõprade külastamisele oli selle reisi põhiajendiks ja suurimaks põhjuseks reis niiviisi ette võtta 2016.aasta blogiauhindade jagamine, kus võidutsesid Laura blogi ehk Grete Klein TV 3 sarjast “Padjaklubi” ning Eesti vihatuim või armastatuim blogija Mariann, blogija nimega Mallukas. Reisiks hakkasime aga valmistuma juba 9.juunil, neljapäeval, kui kõik, mis meil vähimal või suuremal määral