2aastat kirjutatud suurejooneline ülevaade Eurovisioonist ja Eesti osalemisest maailma tuntumal lauluvõistlusel sai eile avaldatud ja avalikustatud. Kogu selle info otsimine, analüüsimine, valimine ja välja jätmine oli tohutu töö. See postitus on selle blogi 16. tegutsemisaasta üks mahukamaid ja kõige kauem aktiivselt töös olnud artikleid. Üritasin kirjutada võimalikult täpselt, samas jääda diplomaatiliselt ja keeleliselt korrektseks. Eesti eurolaulud said esmalt tuttavaks Euroopale, seejärel suurel laval kogu maailmale — peaaegu kõigile, kes Maal elavad. Neid on tõlgitud soome ja rootsi keelde, mõni isegi afrikaani keelde, mis mulle oli positiivses mõttes täielik šokk 
. Viimane ülelugemine ja korrastamine enne esmaspäeva hommikust avaldamist sai tehtud kell pool 5 hommikul, vaid mõned tunnid enne seda, kui tekst lugejate ette paiskus. Parandasin avastatud vead, lisasin mõned faktid, korrigeerisin infokillud õigeks ja täpseks — ning lõpuks oli kogu sisu valmis kõigile, kes huvi tunnevad või janunesid teadmiste järele, mida nad veel polnud omandanud.
Eurovisioon finaal on loetud päevade pärast. Täna, teisipäeval, 12.mail kannab ETV üle Austriast Viinist I poolfinaali, milles 9-ndana – peale Montenegrot, keda esindab Tamara Živković montenegro keeles palaga “Nova Zora”, ja enne Iisraeli, keda prantsuse, heebrea ja inglisekeelse looga “Michelle” esindab Noam Bettan – astuvad üles meie oma lemmiknaised – Vanilla Ninja eriti eepilise looga – “Too Epic To Be True”.
Siit läheb teekond edasi. Eesti Eurovisiooni-teekonna postitust koostades leidsin netis surfates mitmeid meie eurolugude kavereid, mida ka eelmises artiklis põgusalt mainisin. Kuna see postitus on niigi mahukas ja kõigi erinevate riikide artistide versioonide detailne tutvustamine oleks selle veelgi pikemaks venitanud, otsustasin järgnevatel päevadel — teisipäevast pühapäevani, 6 päeva ja 6 lugu — tutvustada iga päev üht mulle meeldinud kaverit.
Allikas: rateyourmusic.com
Seda on kaverdanud Soome poplauljanna Annika Eklund koos poplaulja Rami Välimäkiga. Isiklikult minu jaoks aga on kõige õnnestunumaid versioone rootsikeelne “Jälle Koos” (“Tillsammans igen”), mille laulis sisse ja salvestas Rootsi muusikakollektiiv Helene & Gänget. See ei ole lihtsalt tõlge. See on roostlaste popversioonis tõlgendut loost, mis hoiab originaali meloodiat, kuid annab sellele täiesti teise värvi.
Rootsi keel sobib sellele loole uskumatult hästi — pehme, voolav, meloodiline.
Täpselt see, mida “Kaelakee hääl” vajab.
