/ juuni 21, 2016/ Arvutid, Internet & muu elektroonika, Inimesed & ühiskond/ 0 kommentaari

Mul ei ole blogi logo

Eesti Blogiauhinnad jagamisel ürituse alguses, mõni minut peale kaheksat õhtul tekkinud “arusaamatus” on ilmselt ajendiks olnud Mul ei ole blogi püsilugejatele ja -jälgijatele, kes võib-olla isegi kohal käisid, ning blogi uutele lugejatele ja külastajatele on pähe löönud küsimuse, mida kunagi varem minult küsitud ei ole – kuidas sai Mul ei ole blogi omale just selle nime. Kuna lugu on minu meelest huvitav ning nime saamisele aitas kaasa teinegi isik, vähemalt mingil määral, siis miks mitte seda lugejatega jagada.

Tegelikult sai kõik alguse mitte 2009.aastal, nagu paljud teavad, vaid 2008.aastal. Olime tüdrukuga, kellest anonüümselt, kelle nime ma nii enda kui tema turvalisuse huvides avaldada ei saa (meie suhe oli keerulisem, kui inimesed ette kujutada suudavad, mille tõttu me ka koos olla ei saa :( ), on selles blogis juttu olnud rohkem kui Britney Spearsi ja Bon Jovist CNN-s kokku, mõned kuud tagasi nii-öelda lahku läinud. Siis tekkiski soov jagada oma mõtteid ja arvamusi, laiendades samal ajal ka silmaringi.
Tol ajal aga olin alles roheline, noor ja loll ning ei teadnud veel päris täpselt, kuidas see blogimine täpselt käib ja mida blogimine endast üldse kujutab. Rääkimata sellest, mida ja millest kirjutada. Siis jäi asi soiku, ent aasta hiljem kerkis see mu mõtetes taaskord esile ning arendus läks nii kaugele, et otsides tasuta platvormi blogi majutuseks leidsin Friendsteri, kes kahjuks nüüdseks on bloginduse teenusele kriipsu peale tõmmanud, lõpetades täielikult blogi teenuse pakkumise ja kõik blogid ja nende sisu kustutati. Aga tema eeliseks olid lihtsus ja mugav blogi ülesseadmine (muidugi kasutati WordPressi), ilma mingeid IT-alaseid teadmisi.
Kuna blogile oli vaja nime, tuli kõige esimese asjana see välja mõelda. Mõned lihtsad nimed, mida algselt plaanisin, olid “Gabrieli blogi”, “Gabriel jutustab” ja muud sarnased variandid. Kuna ma siiani Gabrieli nime ei salli (ma lausa vihkan seda nime! :angry: :angry3: ), siis otsustasin jätta bloginimes enda oma mõlemad nimed, nii Gabrieli kui Ailari üldse välja jätta. Siis sai katsetatud-proovitud erinevaid nimesid, kuid ühegagi neist ei olnud rahul. Lihtsalt ei olnud rahul, ei sobinud! Ei olnud ka huvitavat kõla…
Millegipärast hakkasin nime otsima eelpool mainitud tüdrukuga seonduvalt. Temal polnud tol ajal ega ole ka praegu, ilmselt ei saa ka kunagi blogi olema. Temaga seonduvalt ta kuidagi “mõjutas” mind oma mõtetega Eesti teisest otsast ning mu mõtted suundusid Mul pole blogi peale. Kuna kõla ei ole hea, proovisin öelda Mul ei ole blogi ning siis taipasin, et vat see see ongi. Sellest ajast saadik on blogi nimeks Mul ei ole blogi.
Hiljem olen mõistma hakanud, et Mul ei ole blogi on vaimsel tasandil ka selle tüdruku blogi. Seega on Mul ei ole blogi kuidagi pühendus sellele tüdrukule, kes muutis mu elu niipalju positiivselt, kui keegi teine. Eks seepärast on siin artikleid temast, Anonüümselt Tüdrukust. Iga armastusega seotud postitus ja armastusluuletused kirjutatud ja räägivad temast.
Mis aga puudutab blogi rubriike, siis üldiselt on igal tootel või brändil oma kindel sihtgrupp. Nii ka blogidel. Ilublogid on suunatud rohkem naistele ja tüdrukutele. Tehnikablogid tehnika huvilistele jne. Nagu ka mõnedel teistel, nii kuulub ka see blogi eluliste rubriiki, kuigi mulle isiklikult meeldib tohuvabohu või varia nimeline kategooria, sest postituste teemad on seinast seina ja laest lakke, Sõrve säärest Narvani on blogi tee.
2010.aasta alguses valmistusin blogi viimist eraldi domeenile. Tuli leida domeeninimi, mis jääks rahvale hästi meelde, nimi, mida kellelgi teisel ei ole. Ja blogi slogan, kõigest kõike ja mitte midagi kõigest, on tulnud just sellest, et teemasid on palju, peaaegu kõikidest eluvaldkondadest.
Sai see vast pikk vastus. Kuid nii saigi alguse selle blogi teekond sellise omapärase nimega. Uuele platvormile kolimise tegi tol ajal lihtsaks Cactus Hosting, kes tuli siis välja kampaaniaga, et uued kliendid saavad kuumaksuvabastust 6 kuud (sellest saab täpsemalt lugeda siit: Algus).
Jah, võib-olla tundub teile nime saamine veidi imelik või veider, ent nii on ta huvitavalt kombel saatuse poolt läinud. See on olnud blogi teekond juba üle 7-aasta! Ja just nii saigi Mul ei ole blogi oma nime, toimus saidi kolimine üle uuele domeenile ja aadressiks saigi muleioleblogi.net. Tere tulemast!

Jagage postitust

Kommenteeri