Eilne päev, millest laulab kenasti Anne Veski , on üks nendest vähestest päevadest, kus tuleb peale vaim teha midagi head ja kosutavat hingele, südamele, vaimule. Amatöörkokana muidugi . Nii mõtlesin mitmeid minuteid, kuid õnneks mitte tunde, et mida head teha. Ja lõpuks osutus otsustus vürtsika kartuli-kana hakklihapaja kasuks.
Esmalt panin ahju broileri, maitsestasin broilerimaitseainega, valasin natuke terve kana peale Karksis tehtud Karoliina hõõgveini, mis peaks andma juurde hea aromaatse maitse ning munakollast, mis peaks tegema ta ilusaks kuldpruuniks ja läikivaks ning küpetasin esmalt 200°C, et Talupoja kana kindlasti ka seest korralikult küpseks, kuna tavaliselt, aga mitte reeglina ei taha nad seest korralikult küpse(tu)da, ja umbes 45 minutit hiljem 230°C juures. Seejärel koorisin ära kartulid ja panin keema. Samal ajal, kui kartulid ennast kuuma veega täidetud potis pehmeks higistasid ning broiler end nagu tulikuumas saunas tundis, praadisin hakkliha ja Tallegi broilerimaksa sibulaga.
Peale mõnda aega praadimist lisasin kaks Gallina Blanca kanapuljongit, Santa Maria broilerimaitseainet ja natukene, ütleme nii sõrmeotsaga, kuid ka mitte liiga vähe Virtuosso viie pipra segu ning praadisin veel mitu minutit. Viie piprasegu kasutamise tõttu soola üldse ei kasutanud.
Nüüd, kui muud toredad igapäeva elu ja toidu tegemise juurde kuuluvad toimetused, ka Kelli magamapanek tehtud, kuna Armsake oli tööl, lisasin Santa Maria marinaadi magusa tšilliga, kuid eip mul olnud aega ega viitsimist juhendi järgi tund aega oodata , vaid lasin seista umbes 20 minutit ja praadisin kõik pannil oleva uuesti läbi ja kohe kindlasti segasin piisavalt, et marinaad seguneks pannil olevate toodete vahel võrdselt.
Nüüd, kui pann pliidilt eemaldatud ja kartulid pehmeks keenud, valmistasin lihtsamat viisi pidi juurde nn. puljongikaste. Lasksin veekeedukannis vee keema ning poole liitrisesse tassi panin ühe puljongikuubiku, millele valasin peale kuuma vee. Sega.
Nüüd polegi muud kui serveerida. Lisaks niisutasin kartulit kuuma puljongivedelikuga. Meie ketšupit ei lisanud, ent soovi korral võib seda teha igaüks, kes tahab. Kõrvale võib juua puljongit, mis tervisele kasulik, kuna ei lase tekkida nohu ega köha ja mis aitab haigust ravida, kui olete selle püünisesse juba langenud. Või piima või miks mitte petti või keefiri. Kuid meie jõime kõrvale pool klaasikest Karoliina hõõgveini .
Jah, ei ole just mu kõige õnnestunum meistriteos, kui võrrelda varasemate toitudega, mida olen teinud. Mulle tundub, et eriti õnnestuvad mul supid. Antud toit mulle eriti ei meeldi, sest vürtsikus rikub minu meelest ära hea liha maitse ning ilmselt hakkab lisatud maitseainete üle domineerima, mistõttu ei ole nende maitset tunda. Siiski on see üldiselt maitse asi, mille üle ei vaielda. Kellele meeldib, kellele mitte.
Mis mind aga üllatas oli Crenna , kes tavaliselt iga toidu peale näo krimpsu tõmbab, et vat! mulle see ei meeldi ja ma ei söö seda toitu, ent imelikul kombel ta seda toitu sõi, kuigi see oli parasjagu vürtsine.
- Kartul
- Talupoja broiler
- 750 ml Karoliina hõõgvein
- Virtuosso viie pipra segu
- 75g Santa Maria marinaad magusa tšilliga
- Santa Maria broilerimaitseaine
- 500g Talleggi külmutatud broilerimaks
- 500g hakkliha
- 1 sibul
- 3 Gallina Blanca kanapuljongi kuubikut
- Pane ahju broiler, maitsesta Karoliina hõõgveini ning munakollasega, küpseta 200°C ja hiljem 230°C juures 65 minutit
- Keeda pehmeks kartulid
- Prae pannil hakkliha, broilerimaks ja sibul. Lisa näpuotsaga või tunde järgi viie pipra segu ja broilerimaitseainet. Hiljem lisa marinaad magusa tšilliga. Lase seista ning prae korra veel
- Aja keema vesi ning vala see poole liitrisesse tassi ühe puljongikuubiku peale. Sega
- Serveeri. Lisa taldrikule praetud liha ja kartul, mis niisuta läbi tassi tehtud puljongikuubiku vedelikuga. Kastmeks vala tassi tehtud puljongikuubiku vedelik