«Mida suurem on vale, seda rohkem seda usutakse»
Ajal, mil mina olin jõmpsikas ja koolipinki nühkisin ning erinevaid õppeaineid omandada üritasin, mõnd ebaõnnestunult ja teisi jälle edukalt, ei olnud suuremaid tehnikavidinaid väga leiutatud. Muidugi arvutid olid, OP-ks Windows 2000 ja mitmetel, nagu minulgi, oli hoopis MS-DOS ja QBasic, diskiflopid ja helikassetid, ka algelised moblad, mitte taibufonid, kuid minule teadaolevalt polnud veel tehisintellekti (AI). Võib-olla katsetati, kuid laialdaselt ja
Elavate hingede gruppi kuuluv alamliik inimesed on sajandeid mängeldes nautinud erinevaid spordiüritusi ja pallimänge. Populaarseid ja vähem popimaid. Olgu selleks võrk- ja korvpall või jalgpall või hoopis jäähoki. Sobiva leiab omale igaüks. Aga nagu erinevad inimesed inimeseti, nii on ka erinevatel spordialadel omad reeglid. Kõikidel omad huvitavad nüansid. Pühapäeval toimunud Euroopa meistrivõistlustel korvpallis Kreekas suutis Belgia eesotsas Julie Allemand’i, Julie
Praeguses sajandis, 21.sajandiks on tehnika ja inimeste ostmisvõimalused laiemad kui varem. On leiutatud NFC, mis põhimõtteliselt kõikides kauplustes võimaldab kauba eest tasumiseks kasutada erinevaid nutiseadmeid, mis toetavad nimetatud tehnoloogiat. Ka füüsilised, mis ilmselt on igal inimesel rahakotis või kaarditasku vahel teiste kaartide vahel, aga ka virtuaalsed pangakaardid, mis eelkõige on mõeldud nutiseadmetesse tasumiseks kaupmeeste juures. Aga lisaks maailmatuntud vanimatele brändidele,
Traditsiooniline jõulufilm 90-ndate algusest, mida hirmsasti armastab aastast aastasse leierdada TV3, on peaaegu kogu inimkonnale kahtlemata “Üksinda kodus” filmid. Esimeses kahes on kodune turvasüsteem Kevin McCallister, kes suisa kahel järjestikusel aastal (ning seda juba üle kolme aastakümne) veedab jõulud perest eemal. Ikka nii, nagu tema seda tahab, soovib ja oskab. Kolmandas Alex, kes satub terroristide sihtmärgiks, kui avastab mänguautost mikrokiibi.
Enam kui pool aastat, võib-olla isegi kauem, olen endamisi arutlenud, et oma kasvu kohta, mida ma siin pigem jätan mainimata, olen liiga ülekaalus. Ja sellega pole ma absoluutselt rahul. Kohati, mitte alati, on isegi kingapaelu raske siduda, kuna kõht segab. Juba lapsest saati olen tohutu magusafänn. Üldjuhul tarbin praktiliselt iga päev midagi magusat: šokolaadi või küpsist, kommi või vahvlit. Ka
Kahetiivalised putukad nimega puuviljakärbsed on ikka ühed jumala tüütud tegelased. Peaaegu igal suvel on just nemad need, kellest lahtisaamiseks tuleb rohkem vaeva näha kui kolmanda klassi lapsega matemaatikat tuupida. Nüüd õnneks on ametlikult sügis, kuna 22.septembril on sügisene pööripäev, millega algab enne külma ja lumist talve veidi parem periood – sügis. See tähendab vaikselt tüütute tegelinskite hääbumist, ära kadumist. Nende
Eelmise postitusega seonduvalt, “”Vana rada”, olematu jada”, on mulle laekunud päringud selle kohta, mis versioon kõlas Elmari raadio soovisaatest. Mina kade ei ole ning ikka tulen vastu, kui saan. Ka sellega . Tõepoolest, YouTube’st kuulatava versiooniga on raadioeetris lastud pala veidi erinev: ilmselt on Elmaris kuuuldu linti lauldud raadioeetri tarvis. Minule täiega meeldivad mõlemad variandid: raadioeetri oma on tempokam ning