Mis oleksid need eluliselt tähtsad asjad või tegevused inimeste jaoks, mis tuleks enne 30-ndaks saamist või enne elu lõppemist korda saata? Facebookis on olnud selline küsitlus, millele minagi mingil X ajal vastasin ja otsustasin enda jaoks tähtsamad ettevõtmised blogisse Teilegi lugemiseks kirja panna. Lugege ja vaadake, arutlege ja mõtisklege endamisi või mõne lähedasemaga, kas Teie oleksite niimoodi vastanud. Omama vähemalt
Alati on tore kuulda uudiseid, mis on head uudised. Ja eile, esmaspäeval neid hästi vähekene ka oli. Kõige paremad uudised olid sõbrast, keda eelmise nädala kolmapäeval tabas oma kodu toas kokku kukkumine. Õnneks olin talle mõned päevad varem lubanud, et külastan teda kolmapäeval, kuigi sel päeval üles ärgates ei viitsinud ma kohe minna. Küll oli hea, et mõtlesin ümber. Tema
Tänase päeva algus (ainult see lõik, mitte järgmine, järgmine väga kurb :() oli tore, kui ärkasin esmakordselt endalegi teadmata põhjusel pool neli, misjärel kirjutasin Martale, et toon pesumasinale tööd pükste, rohelise tagi ja ühe dressipluuse, mille nimetus vist dressipluus ei ole, näol. Panin asjad kotti ja võtsin suuna linna poole, külastades enne vana sõpra, kellele olin lubanud kolmapäeval (ehk eile)
Kas tuleks nutta või naerda, ma ei tea, sest mõned päevad tagasi, laupäeval, 14.mail 2011 toimus Eurovisiooni Lauluvõistluse finaal, kus 25 osalenud riigi seast sai Eesti lugu “Rockefeller Street” Getter Jaani esituses teise koha – seda kahjuks tagantpoolt. Aga ei, lugu oli hea, isegi väga hea. Paljud ennustasid üheks favoriidiks just Eesti lugu, aga Eurovisioon on juba selline võistlus, kus
Nagu kõigile teada mu veidi rohkem kui nädala vanusest postitusest, osalesin Filmitalgud.ee filminäitleja koolitusel, mis toimus 30.aprillil 2011 Kuressaare Ametikoolis. Koolitusel edukalt käidud, omandatud juurde uusi teadmisi ja proovitud mängida nõia stseeni Evelini (mängis Brendat) ja Enega (mängis nõida), siis nüüd on esitatud kandidatuur proovida saada mõni äge roll uues rahvafilmis, kuhu otsitakse (amatöör)näitlejad üle Eesti. Kuna mina elan endale
On möödunud 2aastat ja kätte on jõudnud 2006aasta maikuu algus. Koer Kudi läbis minuga elutee, nähes minu rõõmu- ja kurbusehetki, minu esimest südant purustavat armastust ja sellega toime tulemist, alustades õpinguid Õisu Toiduainetetööstuse Koolis ja kolimist Saaremaale, mis toimus just 2006aasta 6.mail. Kuressaare bussijaama jõudsin täpselt kell 21.30. Tiia, Nasva Pagari juhataja, tuli autoga bussijaama mitu minutit hiljem. See oli
Viimased paar päeva on olnud väga teguderohked, õnneks, olen käinud siin ja seal, näinud teist ja kolmandat, ja olen viibinud iga nurga peal. Eht, eks? Ainult üks asi on mind juba tükk aega vaevanud. Nimelt, teate, ma muidugi loodan, et see ei ole nii, aga mulle on sügavalt näima hakanud, et mul on tekkinud või hakkavad tasapisi välja lööma tunded