Eesti juhtiva blogiajakirjanduse lipulaeva Mul ei ole blogi järjekordne mõttetu uudis ja lihtsalt sisutu postitus tekstis ja pildis, lisana mõned laused ka täiesti teisel teemal mitte ainult tekstis, vaid lausa videos ja pildis. Esmalt aga… Nimelt on valminud Kuressaares uus Politsei ja Pääste ühishoone, kus kaasaegsed tööruumid saavad omale Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Mereseirekeskus, Kodakondsus- ja Migratsioonibüroo ja Siseministeeriumi infotehnoloogia-
Täna nägin töö juures Vendade Grimmide muinasjuttu “Prints-Konn” (“The Frog Prince”) 1999.aasta versiooni, mis väga meeldis. Armas ja südamlik lugu printsist, kes kurja nõia poolt on muudetud konnaks. Ühel päeval aga kohtub ta printsessiga, kes kaotab tema tiiki oma kuldpalli. Vastutasuks sõpruse eest on nõus Prints-Konn palli tiigi põhjast ära tooma, kuid neiu petab loomakest ning ei täida antud lubadusi.
Mõned päevad tagasi otsustasime Janisega teha tiku, tikus oleva väävli ning jalgratta kodaraga pauku. Meie ettevõtmine sai ka meeleolukalt jäädvustatud Rando poolt. All siis kümne minutiline video sellest, kuidas saab teha pauku rattakodara ning tiku ja väävliga. Head nautimist Nüüd aga äid öid
“Ära vihaseks saa” ehk originaalkeeles “Don’t Get Angry 2!” on uus huumorivõtmesse pandud versioon klassikalisest lauamängust “Reis ümber maailma” (või ümbermaailmareis). Isiklikult avastasin selle mängu 6aastat tagasi, kui sõber Paavel seda mulle esmakordselt tutvustas. Muidugi ka mängisime paar korda. Nüüd, umbes kuu tagasi ehk, tuletas Rando selle mängu taas mulle meelde. Niisiis tuhnisin paar-kolm Paavli plaati läbi lootusega leida mängu
Armastus, muidugi vastasoo esindaja ehk tüdruku poolt on see, millest enim puudust tunnen. Olen veidi nukker ja natukene kurb, kuid kahjuks on see paratamatus, millega elada tuleb. Ainult aeg teab, kas mulle on saatus ette näinud nähtust, mida paljud on kogenud ja mitmed miljardid tundnud, kuid mida keegi siiani näinud ei ole veel. Oma igatsust ja nukrust saab kõige paremini
“Jää vabaks Eesti meri, jää vabaks, Eesti pind! Siis tuisku ega tormi ei karda Eesti rind”. Niimoodi kõlab Eesti üks tuntuim ja armastatuim isamaaline marsilugu, mille autoriks on fotograaf Kalju Suure ristiisa Viktor Konstantin Oxford (Oksvort) ja mida võis peaaegu Eesti kõikides linnades kuulda. Kui mitte mujal, siis Kuressaares tööl olles mina seda kuulsin. Nagu traditsiooniks igas riigis, algas tänane
Kuna interneti Titanicu tunnuslugude otsinguga on jõutud minu blogisse, aga infot antud teema kohta ei ole siit tõenäoliselt leitud, otsustasin lisada ühe postituse, mis sisaldaks kõiki Titanicu, mille ajalugu mind väga huvitab, filmis kasutatud viitteist lugu suurfilmi muusikaalbumist “Titanic: Music from the Motion Picture”, mis tõusis pea 24 riigis edetabelite tippu, müües enam kui 30 millionit koopiat, saades sellega üheks kõiki