«Mis vahe on plikatirtsul ja keskeas naisel? Esimesel võib lollus mööda minna, teisel mitte»
Laupäeval peale tööd sai sõpradega tutvutud põhjalikumalt Sõrve säärega. Sai mindud nii kaugele, kui Sõrve tipp, mida nimetatakse ka Saaremaa lõpuks, sest Saaremaa lõppeb merega ning teiselt poolt tuleb vastu Läti, lubab ja saab. Kahjuks leidsime, nagu päevi varem turistid, seal vees ulpimas surnud hülge, kehas auk ja puudu oleva peaga. Mis temaga täpsemalt juhtus, selle selgitab välja vastav ametkond, küll
Tere 1.maid kõigile. Minu poolt kõigidele imelist 1.maid, Crenna Crenschuk või Crenschuk, nagu mina teda kutsun (tegelikult on nimi Crenna), soovib mitte imelist, vaid lõbusat koeruslikku 1.maid ja Armsake palus edasi öelda, et tema soovib kõikidele muhedat ja rõõmurikast 1.maid. Meie tööpüha ei pidanud, mitte keegi meist, erinevalt ametiühingutest ja “Seitsmeste Uudiste” toimetusest ja “Kättemaksukontori” osatäitjatest , küll aga tegin
Läätsa sadam, Saare maakonnas Salme vallas asuv pisike sadamake, kuhu me Armsakesega kunagi varem sattunud ei ole, sest… noh.. olgem ausad – me lihtsalt ei ole viitsinud . Nüüd aga, täpsemalt 12.aprillil tegime selle teoks ja käisime uurimas, missugune Läätsa sadam, mille kohta infot ja veidi rohkem pilte lisaks selles postituses olevale pisigaleriile leiad Kipper foorumist, siis on, mis seal
Üleeilne Saaremaa päev oli megailus: päike paistis, tuult oli minimaalselt, oli soe. Täpselt nagu üks tore Eestimaa suvi olema peaks. Kevad on käes ja suvi ei ole enam üldse kaugel – see lausa kiviviske kaugusel Seetõttu, et plika saaks uusi kohti avastada ja vahvalt aega veeta, otsustasime perega teha väljasõidu Torgu valda Sääre külas asuvasse eestlaste, samuti välismaalaste ja turistide
Sai taaskord üle pika aja käidud pealinnas, Tallinnas. Ega seal suurt midagi ei teinud, aitasin lihtsalt sõbral kolida ja avastasin, et Tallinna teed, vähemalt mingi osa neist, on kohutavas seisukorras. Nii auklikud teed, et lihtsalt lõhub auto ära. Mis siis ikka. Läksime reedel kella 12 praami peale, Tallinnas olime umbes pool 4. Peale Risti ristilt keeramist Tallinna peale oli metsavaheline
Üle pikkade-pikkade aegade – tere. Mina olen Crenna. Ehk mäletate mind veel? Just, mina olen see väike must-valge kutsakene, kelle Ailar ja Armsake omale 1,4 aastat tagasi võtsid. Ma eriti kirjutada ei viitsi, see on rohkem Ailari teema, sest tema tahab kirjutamise ja oma blogi arendamisega vaeva näha, mistõttu tuleb minult siia bloggerisse vähem postitusi kui Ailaril ja Aarne Toompargil
Oi kui kaua on võtnud mul aega uue postituse tegemine Täiega kaua. Luban aga endale ja kõikidele blogi lugejatele-jälgijatele, et tänasest see muutub taas traditsiooniks, nagu oli varem, kui nädalas sai avaldatud vähemalt 2-4 postitust. Isegi jõulusoove seekord ei edastanud blogi, vaid ainult Facebooki vahendusel. Kes aga ei ole meie mullust jõulusoovi veel näinud-lugenud, saab seda veel veebruarikuu lõpuni lugeda