Appikene, kui palavad ilmad on siiani olnud. Kohutav! Oleks nagu Liibüasse sattunud! Kui ülemullu oli suvi nagu Islandi ilmajaam, kes soovitas inimestel 5oC kuuma tõttu koju jääda, ainult taevas kastrulist välja valatud vihm, vinguv tuul ja külm nagu Eesti sügis, siis see nädal on olnud tohutult palav. Näiteks eile sõber mandril ütles, et neil olevat olnud suisa 37oC sooja (tõenäoliselt
Olenemata tänasest palavusest, mis väljas rahvast kimbutas, otsustasime Armsakesega võtta üle pika aja ette jalutuskäigu autodega pöidlaküüdi abil Saaremaal. Seekordseks sihtkohaks oli Orissaare, väike saare külakene… Kohale jõudmiseks kulus aega normaalselt 2 tundi ja selleks kokku kulus 4 autot ja väga palju jalutamist. Armsakesega, kellele on Orissaare tunduvalt tuttavam kui mulle ja kes teab umbeski, kus miski asub, siis mulle
Sai 15.juunil mandril käidud. Täpsemalt Pärnus. Ja muidugi olin mina see, kes Kuressaarest Pärnusse (või oleks korrektsem Pärnuni? ) rooli pidi keerama ja käikudega mängida sai Aga miks mitte, mul ei olnud selle vastu absoluutselt mitte midagi. Toyota Corolla, millega läksime, on vägagi mugav auto. Minule täiesti sobilik. Istme ja pedaalide omavaheline kaugus on sobiv minu pikkusele ja jalgadele Aga
Laupäeval, vist oli laupäev, kui sai käidud raamatukogus korraks ja internetipunktis (AIP), kus aitasin tuttaval paar kirja ära saata ning sealt tagasi tulles kohtasime Keskraamatukogu ees toredaid tuvisid, kes süüa otsisid. Kuna just enne olin poes käinud ja saia, lisaks paljule muule , ostnud, otsustasin neid armsaid ja vahvaid lendlevaid olevusi veidi sööta. Juhtus aga nii, et just need samad
Kõigile peaks kristallselge olema, et juba iidsetest aegadest, juba ajast, kui veel Herakles imetegusid korda saatis ja hällis lamades kaks madu tappis, on maailma eripaigus elanud erinevat sorti loomad, alustades sipelgatest või muudest putukatest ja mutukatest, kes väiksemad kui sipelgad, ja lõpetades maailma ühtede suurimate isenditega – elevantidega või mõnede teiste loomadega, kes suuremad kui elevandid. Nende kahe looma vahepeale
Maailm on ilus. Just – maailm, mitte elu. Elu sakib ja maailma ilu, looduse poolest, rokib täiega Rohi on rohelisem, nagu on roosid punased. Taevas on sinine ja pilved valged nagu just sedasorti suhkruvatid San Franciscos. Vikerkaare spektrivärvid taevas – imeline vaade, täpselt nagu igapäevased eredad säravad päevad. Ja nii me näemegi praktiliselt iga päev 365 päeva ja 12 kuud
Päikene paistab ja lõokene lõõrib, kätte on jõudnud suvi. Ja nii ongi! Ma ei ole küll ammu-ammu midagi kirjutanud, terve juunikuu lausa, häbi häbi mulle, aga see selleks. Nüüd tuleb hoopiski loota ja uskuda, et see suvi tuleb parem ja ilusam, kui eelmine. Siiamaani mulle tundub, et nii on. Väljas on soe, päike paistab, vesi sillerdab nagu kalliskivi päikesekiirte käes.