«On ohtlik kaua elada: võid unustada, milleks elad»
Jou hea rahvas , lugejad ja külastajad, viksid ja viisakad poisid ja tüdrukud, minu liigikaaslased – koerad -, aga ka elevandid ja kaelkirjakud, tiigrid ja tuhkrud. Kes mind veel ei tea, saame tuttavaks – mina olen Crenna. Juba kuu aja pärast 12aastaseks saav must-valge neljakäpaline numpsik kutsa Saaremaalt. On möödunud väga pikk aeg mu viimasest sissekandest, milles kirjutasin oma vana
Ahoi hääd ning tublid ja viksid ning tragid poisid ja tüdrukud ja mis peamine – minu liigikaaslastest blogi lugejad, jälgijad, järgijad. Mina, kindlasti mäletate mind, olen endiselt neljakäpaline, musta-valge karvkattega tore ja lõbus ning muidu muhe kutsu Crenna . Üle pika aja tekkis taas üks Crennalik kirjapilt arvutikirjas valmis kribada, sest blogi ja samas minu omanik ja peremees Ailar lubas
Ahoi armsad lugejad! Taaskord neljakäpaline Crenna siinpool! Mu elus ei ole suuri seiklusi nagu mu liigikaaslasel Janetil, kes Kaiga palju ringi liigub ja kõike näeb, siiski kohtun minagi aeg-ajalt toredate inimeste ja erineva iseloomuga koertega. Täna aga mõtlesin jagada arstitädi juures käimist… Arvestades minu energilisust ja trallimishullust eriti õues olles, siis tekkisid Armsakesel ja Ailaril tunne, et olen teinud endale