/ jaanuar 3, 2012/ Võlurite labor/ 1 kommentaari

Kätte meil jõudnud on aasta uus,
selle aasta esimene jaanuarikuu,
aga mitte kõige külmem kuu,
milleks on meil veebruarikuu.

Head uut aastat kõikidele parimas võimalikus variandis :hello:
Nii nagu on meil kätte jõudnud aasta uus, nii on kohe platsis ka Janis ja Ailar, kaks Eesti MacGyverit, kes tõttasid oma plaani teostama innukamalt kui mr. Bean. Kui eelmistel kordadel olime kaks võlurit, kes otsustasid, maksku mis maksab, järele proovida, kas õhupalli ikka on võimalik ajada läbi sukavarda õhupalli purustamata, ja kaks paugutajat, kus soovisime tõestust tuntud katsele, kas plekkpurk, kui see üles kuumutada, vett sisse lisada ja plekkpurk külma veega täidetud kaussi asetada, ikka teeb kõmakat või mitte, siis sel korral – eile, 2.jaanuaril 2012 otsustasid saarel elavad MacGyverid tõsiselt proovida, kas on võimalik hiirelõksu, juhtmete, elektripirni ja ümberseadistamist vajava uksekella abil luua kodune häiresüsteem, mis annab igast ootamatust küalisest või valel ajal külla tulevast isikust teada, kui peale ukse lahti tegemist läheb hiirelõks plaksti! kinni, nagu oleks hiir vahele jooksnud, mis omakorda paneb vooluvõrgu kaudu tööle linnuhäälelise uksekella ja ukse kohal rippuva lambipirni, mille paneb vilkuma väikese tehnikaime vahele lisatud relee.
Selle katse tegemiseks kulus oma mitu head tundi, juhtmete asemel olime sunnitud nende puudumise tõttu kasutama lihtsalt niisama nurgas istuvat ja nukrutsevat valget TV-kaablit, millega sai ühendatud vooluvõrku uksekella, mis meie katse ajal oli põrandal, ja lambipirni, mille meelega panime ukse kohale. Otse lambipirni kõrvale uksekohale panime rippu ka tundliku hiirelõksu, mis, nagu juba mainitud, läks ukse lahti tegemisel plaksuga kinni, mis omakorda pani voolu abil põlema pirni, mille pani vilkuma väikesele Hiina tehnikaimele juurde lisatud relee, ning uksekella, mis plärises nagu nohune kägu või väga halva laulmisoskusega kanaarilind, kes (tavaliselt) kunagi valesti ei laula.
Tulemuseks oli töötav kodune alarmsüsteem, mis esmakordsel külastajal, eriti siis, kui juhtmed ja heli tekitavad seadmed, meie puhul uksekell, on korralikult peidetud, võib ihukarvad püsti ajada (veel efektsem siis, kui kasutada politseisireeni, hirmutavat teksti stiilis “olete tunginud FBI peakorterisse. Palume teil tühjendada taskud kõikvõimalikest ohtlikest esemetest….” jne jne :uskumatu: ).
Ja nagu loomulikult võttes ikka oli kõige efektsem teha taolist katset pimedas, kuna siis on tuba niivõrd pime, et sellest võib saada korraliku adrenaliinilaksu :wink:
Ja uskuge mind, eriline fiiling oleks sellist katset teha kell kolm öösel muusikakeskusega, ühendades selle uksekella asemel ja keerates volüümi põhja. Tõenäoliselt hüpaksid ülejäänute korterite elanikud voodist ihukarvad peas püsti, tormates uniselt ringi, saamata aru, mis toimub :sleepy: :angry: :angry2:
Siiski anname me tulevastele katsetajatele soovituse, kel tärkas mõte seda järgi proovida, et meie ei vastuta tekkivate kahjustuste eest, mis teil katse käigus tekkida võivad (kui teha korralikult ja ettevaatlikult, ei juhtu tõenäoliselt mitte midagi!!!!!), milleks, näiteks, võib olla kodu-ukse õhku lendamine või katuse rändama minek, sest antud katse töötab elektriga ja elektriga ei tasuks mängida! Ohutus ennekõike!

Siin on aga vaatamiseks lisatud katsetest kokku monteeritud video, mis näitab selgelt, kuidas pimedas taoline katse välja näeks. Ja pidage video vaatamisele ajal meeles, et videod on omavahel kokku monteeritud, aga kostuvad helid on reaalsed ja neid ei ole moonutatud.
Lisainfoks veel nii paljugi, et enamus ehk siis peaaegu kõik sellest tööst tegi ära Janis :ok:

Jagage postitust

1 kommentaar

  1. Päris enamus tööst ma ikka ära ei teinud. Jah, sai veidi küll traati lae alla veetud, kuid peale minu äraminemist jäi Ailar veel mõnda aega helide ja piltide maailma toimetama.

Kommenteeri