«Head instinktid on välja teenitud vigu tehes»
Oh sa, kus eelmisel nädalal (loe: umbes nädal enne jaanipäeva) oli alles päev, kus udu oli nii palju, et isegi merd, mis on minust saja meetri kaugusel ja Sõrve majakas paarisaja meetri kaugusel, ei näe. Tõesti vahva vaatepilt. Olen elu jooksul näinud palju udu, hommikuti ja õhtuti, kuid esmakordne nähtus minu jaoks, et peaaegu terve päev on udu paksem ja
Eile leidsin Facebookist blogipostituste reklaamimise grupist “Kaia elustiili ja ilu blogi” ajaveebi, kus ta vastab 55-le küsimusele, mida keegi teine küsinud ei ole. Mis siis ikka, üleskutse tema poolt tehtud ja nii ma sellele reageerin ning vastan ka 55-le küsimusele, millest suuremat osa minult keegi küsinud ei ole. Kas sa magad riidekapiuksed kinni või lahti? Enamasti on kinni, võib-olla on
Laupäeval peale tööd sai sõpradega tutvutud põhjalikumalt Sõrve säärega. Sai mindud nii kaugele, kui Sõrve tipp, mida nimetatakse ka Saaremaa lõpuks, sest Saaremaa lõppeb merega ning teiselt poolt tuleb vastu Läti, lubab ja saab. Kahjuks leidsime, nagu päevi varem turistid, seal vees ulpimas surnud hülge, kehas auk ja puudu oleva peaga. Mis temaga täpsemalt juhtus, selle selgitab välja vastav ametkond, küll
Katkend puudub, kuna see postitus on kaitstud.
Eesti Blogiauhinnad jagamisel ürituse alguses, mõni minut peale kaheksat õhtul tekkinud “arusaamatus” on ilmselt ajendiks olnud Mul ei ole blogi püsilugejatele ja -jälgijatele, kes võib-olla isegi kohal käisid, ning blogi uutele lugejatele ja külastajatele on pähe löönud küsimuse, mida kunagi varem minult küsitud ei ole – kuidas sai Mul ei ole blogi omale just selle nime. Kuna lugu on minu
Küll on kahju, et vanahärra seal üleval pilvede all, peal või kohal on andnud mets- ja koduloomadele, aga ka lindudele väikese aju veel väiksema ajumahuga, sest igal hommikul linnast tööle ja igal õhtul töölt linna sõites on just väikesed vaesed linnukesed need, kes kuidagi ei taju auto surmavat ohtlikkust. Üritan küll nendele otsasõitu või nende riivamist vältida, kuna nad on
Blogiauhindadest, mis toimus 11.juunil Tallinnas restoranis Wabadus, jutustav teine postitus, milles põhiliselt räägin blogijatele antud kingikotist. Kuid enne teemaga edasi minemist väike lugu, mis minuga blogiauhindade gala alguses juhtus: Kell oli just saanud kaheksa. Kõik blogijad võtsid end vasakule poole ritta ning üks neiu kontrollis blogijate ja blogide nimesid, et neid nimekirjas olevatega võrrelda. Jõuab siis järg minuni. “Teie nimi?”