Peale päevaseid rännakuid Riia kesklinnas, peale öiseid rännakuid Riia baarides ja (üldiselt) Riia kesklinnas, peale päevaseid jutuajamisi Riia kesklinnas inglise keeles lätlastega, liikusin kolmapäeva õhtul vaikselt Leedu poole, ületades ühe Riia sildadest, mida oli kokku kaks, neist ühe juures, mida mina ei ületanud, seisis üks laev, kuid aru ma ei saanud oli see kauba- või reisilaev. Aga silla peal olemine, sealt üle liikumine ja vasakule ja paremale vaatamine oli igati vahva, kohati meenutas Ameerikat, kus ma kunagi käinud ei ole ja veidikene Euroopat, kus ma samuti kunagi käinud ei ole (kui Taani, Rootsi, Soome välja arvata), aga kus on igasugused võimsad sillad ja omavahel ristuvad autoteed. Esimesed sillad, mis selle teksti kirjutamise ajal pähe turgatasid, on Golden Gate San Franciscos, Great Belt Taanis, Brooklyn Bridge New Yorgis, Øresund Bridge Rootsis, Sydney Harbour Bridge Sidney’s ja muidugi Londonis Tower Bridge.
Üle silla jõudes võtsin suuna vasakule, mis viis ma-ei-tea-isegi-kuhu, igatahes tee näis olevat õige, sest jõudsin välja Bauskase (E67) poole mineva teeni, mis kaardi järgi näis olevat kõige otsem tee Vilniusesse. Maanteede ristumisel peale Bauskast oleksin pidanud keerama maanteele E272, ent sinnamaani ma ei jõudnudki, kuna ühel hetkel otsustasin, et mida ma teen? Ma ei ole lätlane ega leedulane, ma olen eurooplane, aga siiski jään eestlaseks. Tegin ümberpöörde ja võtsin suuna Salaspilsi poole, kust peaks minu kaardi lugemisoskuse järgi olema otsem tee Ikla maanteele ehk Pärnu-Tallinn maanteele E67, mida mööda ka Riiga saabusin. Enamus maast kõndisin jala, ent ühel hetkel peatus üks sinine veok, kellega sain Salaspilsi, kust Pärnu-Tallinn maanteeni oli jäänud 1-2 kilomeetrit, kui sedagi. Naljakas osa on selle juures see, et tegelikult veokit ma ei hääletanud. Hääletasin rekka ees olevat sõiduautot, kuid kinni pidas hoopiski rekka. Peaasi, et seegi.
Järsku möödus minust auto, mis mõnisada meetrit eespool kinni pidas. Ise muidugi lootsin, et loodame, et masin edasi ei sõida, ehk õnnestub küüti saada, kuid kus sa sellega – seisma jäänud auto oli hoopiski Läti politsei, kes hakkas kinni pidama rekkaid. Nii palju oli meil siiski kokkupuudet, et kaks viisakat Läti ohvitseri kinkisid mulle kaks helkurit, millest üks kadus üsna kiiresti pimedusse, kuna jope külge kinnitamisel ei kinnitanud ma seda vist kõige paremini. Aga ürita seda teha täielikus kottpimeduses 
7 päeva ja 7 öödriiaseiklus
«Ma ei õppinud kuulsuseks, õppisin näitlejaks»
«Ma ei õppinud kuulsuseks, õppisin näitlejaks»