«Me kõik sureme kord, aga mitte kõik ei jõua seda ära oodata»
Jälle on käes see aeg, kus soovitakse Eesti vabamatelt ja kergeusklikelt saada hääli kohaliku omavalitsuse volikokku pääsemiseks. Väidetavalt on e-hääletanud rekordarv inimesi. Ega’s ma ometi siis teistest kehvem olla saa ja andsin oma hääle ära. Aga mille järgi üldse valida? Kellega on minul ühised vaated? Mis on need tähtsad asjad, mis tõesti tuleks ära teha? Ja mis peamine – keda
Arvuti brauseris avatud Mul ei ole blogi adminipaneelis uue postituse loomise leht, YouTubest taustaks oma superhitte juhuslikus järjekorras esitamas tänaseks laiali läinud noortebänd A-Teens, kirjutan Eestis, nagu ka mujal maailmas, viimase pooleteist aastaga ühest kõige rääkitavamast ja häälekamast teemast üldse – COVID- ehk koroonaviirusest. Koroonaviirus on äärmiselt intelligentne viirus: ta tunneb kellaaegu ja kuupäevi, teeb vahet päevadel ja aastaaegadel, nädalatel
Koroona kestab juba teist hooaega ning uskuge mind – kolmas ja viies ja hilisemad laine ei jää samuti tulemata. Viirus on teinud meile kõigile palju meelehärmi ja tekitanud erinevaid muresid ja probleeme. Õnneks sel aastal, nagu mullugi, võeti piirangud maha. Tasa ja targu, paari piirangu kaupa, kuid siiski tehti. Minule aga oli see kergendus, sest maikuu teisel poolel alanud puhkuse
Ei saa üle ega ümber lükata fakti, et viimasest postitusest on möödas rohkem, kui pool aastat. Häbi-häbi mulle ! Siis, kui sai avaldatud Siga triloogia 5, aga ka Seapoiss Edgari seikluste 4.osa. Üritan end parandada. Ent üle pika aja postitust tehes otsustasin jagada koguni poolteist aastat kogutud postkaarte, mis on mulle saadetud maailma eri paigust. Tänase päevaga kokku olen saatnud
Üleeile, teisipäeval, kui viimast päeva võtsin klaritromütsiini (antibiootikum) seoses haigestumisega nädal ja paar päeva tagasi pärast esmakordset angiini põdemist, millesse siiani teadmata põhjus(t)el juuli alguses haigestusin ning mida fenoksümetüülpenitsilliiniga (samuti antibiootikum) osaliselt välja sai ravitud, ent täiesti terveks siiski ei saanud, larünginiiti. Kuna teisipäeval oli juba teise haiguslehe ning samuti antibiootikumi võtmise viimane päev otsustasin seda päeva kasutada kuidagi kasulikult
Oeh… ja veel kord oeh… Paneb lausa ohhetama ja ahhetama. Oih jah . Olin 13 päeva töölt kõrval angiini haigsetumisega. Tegin ilusti läbi 10-päevase antibiootikumi ravikuuri ja kõik tundus olevat korras: neelamisel polnud valu, palavik, mis kestis 2-3 päeva ja peavalu, mis kimbutas mind umbes kolm päeva ööpäevaringselt, olid samuti kadunud. Väsimust ei olnud ega tundnud, olin sama nagu tavaliselt
Juba kaheksandat päeva passin kodus mitte mulle traditsioonilise haigusega – allergilise riniidi (ehk inimeste keeli allergiline nohu) -, vaid seekord mulle sootuks küll kuuldud, kuid varem ise mitte kokku puutunud suulaepõletiku ehk angiiniga. Kui näiteks võrrelda riniiti ja angiini, siis nende vahe minu kogetu põhjal, mis ei pruugi ühtida teiste omadega, on sellised: esimesel on märkideks ninakinnisus ja vesised silmad,