«Kahetsus on kõige kasutum asi maailmas. Midagi ei saa tagasi tuua, midagi ei saa heaks teha. Muidu oleksime kõik pühakud. Elul polnud kavatsust meid täiuslikuks teha. Täiuslik kuulub muuseumi»
Üle pika, pika aja, kui viimasest postitusest on möödas mitmeid kuid, olen saanud maha järjekordselt ühe postitusega. Ent seekord otsustasin teha mitte tavalist tekstiblogi, nagu siiani on olnud, vaid videopostituse. Mida ja kuidas ma väsinuna 15.juunil tehtud videopostituses rääkisin, saate teada allolevat videot vaadates.
Jõuluajast, mis meil väga tegusalt möödus, kuna olime Bacilloli perega maal ning tähistasime oma kambaga pühasid, ja talvest ja natukene kõigest, mis nende kahe teemaga seostub, nüüd pajatada veidi soovin ma, keegi teine mind selles aidata ei saa . Nimelt olen sellele varem mõelnud ja juhtusin nendele mõtetele ka ajal, mil selle artikli kirjutamist alustasin, miks peavad jõulud igal aastal
Kohe-kohe on käes jõuluaeg, jälle, ning taaskord hakkab iga-aastane jõulutrall pihta. Inimesed jooksevad veel viimased hingetõmbed endast välja, et nüüd kiiresti-kiiresti leida puuduolevad kingid kõigile, kellele neid veel muretseda pole jõutud ja ei üllatuks üldse, kui ka neile, kes kinki ei soovigi . Õnneks meie, blogijd, loodetavasti sellised ringisibavad ja igale poole kiirustavad pakitegijad ei ole, mis aga on igati
Lumi tuli maha ja valgeks läks maa ning see esimene lumi ja lumelörts kadus maapinnalt kiiremini kui Eesti inimesed, kes kirjutavad blogisid, uusi tekste toota jõuavad ning neid siis Facebookis “Blogipostituste reklaamimise grupis” ning “Eesti blogijad” grupis jagada jõuavad . Kui eile ja üleeile maa enam-vähem valge ja märg oli, siis tänaseks on detsembrikuu algus sama märg ja must nagu
Mitmeid ja mitmeid päevi tagasi, kui hilisõhtusel ajal polnud enam midagi teha, ka und ei olnud, otsustasime Armsakesega ära vaadata kultusliku USA märulistaari Arnold Schwarzeneggeri naasmisega Hollywoodi filmitööstusesse Überlingeni lennuõnnetusel põhineva põnevusdraama “Kõik, mis juhtub pärast” (“Aftermath”), mille põhistsenaarium räägib ehitusspetsialist Roman Melnyk’st (Schwarzenegger) ning lennujuhtimiskeskuse töötajast Jake Bonanost (Scoot McNairy), kelle eluteed peale kohutavat, kurba ja saatuslikku lennuõnnetust ristuvad
Suvi, mis sel aastal on väga kesine olnud, päikest vähe, rohkem vihma ja meenutas rohkem sügist, on selleks aastaks läbi saanud . See on olnud väsitav aeg. Suvine lisatöö, millest varem kirjutanud olen, on samuti nüüdseks läbi. Juba kaks nädalavahetust pole seda tööd enam olnud . Ma ei mäleta isegi, millal viimati nii korralikult magada sain. Nii hea tunne oli.
Eelmisel kuul, juunikuus, kui sai sõidetud ringi mööda Eestit ja Armsakesega Tallinnas Mustamäe haiglas rinnakasvaja kontrollis käidud, sõitsime Kuressaarde tagasi laupäeval, 17.juunil, sest just sel päeval tähistas ansambel Terminaator oma kolmekümnendat juubelit Kuressaare Lossihoovis vägeva kontserdiga, kus olid kaasa tegevad 2006.aastal Tallinnas arvatavasti Silver Laasi poolt kokku pandud poistepunt Traffic, kellel 10 aasta jooksul ilmunud mitmeid raadiohitte, ning tänaseks päevaks