Nagu lubatud “Helisignaalitsevas Kuressaares” sain täna öösel kätte video, kus augustikuus Pikal tänaval möödus minust ja Armsakesest esiotsa kusagil lömmi sõitnud või mistahes muul moel viga saanud Mercedes-Benz, mis vaikselt, põtt-põtt, meist mööda vuhises, paar autot järgnemas, ja siis paremale keeras, tõenäoliselt parandusse, kuigi ma ei tea, kas antud hoovis autotöökoda on või ei, või lihtsalt pargiti Mersu sinna. Kes
Püha jumalaema kirik Pariisis, milline/missugune kirjutamistuhin mul täna on. Kirjutaks või romaani. Seda ma siiski teha ei saa, kahjuks, sest esiteks ei ole mul käepärast arvutit, mis on kodus, kuhu teos sisse kanda, ning teiseks pole mul vabu kaustikuid, kuhu romaan kirja panna. Aga katki ei ole midagi, kõik on terve(d), ka “Portselanist Tüdruk” Ka õues olev ilm on peaaegu
Augustikuu teisel poolel, kui Armsakesega Kihelkonna Säästuka poole kõndisime, oli kaugelt kuulda lähenevat kollast kiirabi. See tegelt tühine asi ja mõttetu video, vähemalt minu meelest (Janis seda ei arvanud). Siiski otsustasin seda videot, millel peaks põhirõhk olema vilkuri helisignaalil (kes ei tea veel, saab nüüd teada Eesti kiirabi helisignaali), mis annab liiklejatele – jalgratturitele, autojuhtidele, jalutajatele ja teistele liiklejatele teada,
Eesti juhtiva blogiajakirjanduse lipulaeva Mul ei ole blogi järjekordne mõttetu uudis ja lihtsalt sisutu postitus tekstis ja pildis, lisana mõned laused ka täiesti teisel teemal mitte ainult tekstis, vaid lausa videos ja pildis. Esmalt aga… Nimelt on valminud Kuressaares uus Politsei ja Pääste ühishoone, kus kaasaegsed tööruumid saavad omale Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Mereseirekeskus, Kodakondsus- ja Migratsioonibüroo ja Siseministeeriumi infotehnoloogia-
Nagu meteoroloogid ja muud ilmatargad ennustasid, saabus Eestisse äike, rajud pilved ja suur tuul, millest vähemalt tuul on siiani. Oli kohti, kus äike ja vihm ja tuul tegid kahju, aga on ka kohti, kus suurt midagi halba ei juhtunud. Mulle sellised ilmad meeldivad, väga vinged on, seetõttu kasutasin fotoka olemasolul võimalust ja klõpsasin valmis 18 amatöörfotot eilsest tormist. Eks pildistamisega
Otsustasime (või noh, tegelt otsustasin nagu mina) kalliga (Armsakesega), et teeks ühe reisi Saaremaa sadamasse, mille kaugus Kuressaarest on ümardatult 40 km. Rännakut pöidlaküüdiga alustasime umbes kahe aeg või natukene enne seda. Lämme oli. Autod voorisid meist mööda nagu seisvatest postidest. Ühel hetkel peatus siiski veidi unise näoga meesterahvas, kes viis meid Saaremaa Sadama ristini, kust edasi läksime taaskord häälega.
Kätte ongi jõudnud suvi, juulikuu ehk heinakuu. Ilus oleks selle aastane juulikuu vastu võtta Ellen Niidu luuletusega: Heinakuu, sa suvine hari, lehtpuu vari, maasikmari, liivarannad, kuumas lõõsas õitseb kibuvitsapõõsas, pärnapuude uimav kuma, mesilaste tõttav suma, viljad juba vilja näoga, metsad juba tumma käoga. Mõnusat juulikuud! Nautige suve, käige ujumas, puhake ja mis peamine – olge õnnelikud!