Ja mis siin enam – kätte on jõudnud 16.oktoober, mis tähendab, et tuhanded ja arvatavasti ka miljonid blogijad üle maailma on leidnud aega, osaleda Blogide Aktsioonipäevas (Blog Action Day), mille eesmärgiks on igal aastal korra ühendada maailma eripaigust blogijad ja üldse internetis kirjutajad, et kirjutada, mõtelda, arutleda teemast, mis on ette antud. Sel aastal on kirjutatakse oma veebisissekannetes ühel põhiteemal
Laupäeval, vist oli laupäev, kui sai käidud raamatukogus korraks ja internetipunktis (AIP), kus aitasin tuttaval paar kirja ära saata ning sealt tagasi tulles kohtasime Keskraamatukogu ees toredaid tuvisid, kes süüa otsisid. Kuna just enne olin poes käinud ja saia, lisaks paljule muule , ostnud, otsustasin neid armsaid ja vahvaid lendlevaid olevusi veidi sööta. Juhtus aga nii, et just need samad
Kõigile peaks kristallselge olema, et juba iidsetest aegadest, juba ajast, kui veel Herakles imetegusid korda saatis ja hällis lamades kaks madu tappis, on maailma eripaigus elanud erinevat sorti loomad, alustades sipelgatest või muudest putukatest ja mutukatest, kes väiksemad kui sipelgad, ja lõpetades maailma ühtede suurimate isenditega – elevantidega või mõnede teiste loomadega, kes suuremad kui elevandid. Nende kahe looma vahepeale
Kuna vahepeal olen olnud meeletult laisk, siis ei ole ma viitsinud lõpetada mustandite kaustas tolmu koguvaid postitusi. Kuid eile sain hoo sisse ja seega saigi lõpetatud ja tehtud viimased korrektuurid ja viimistlused täna töö juures siiani avaldamata postitustele; Leidsin eelmisel kuul ühe lihtsa tavalise teksti kuskilt blogist (kahjuks ei mäleta, kust ) ja otsustasin oma väikeste ajukäärdudega, mis nagu labürindid,
Tänane postitus on veidi erilisem, kui mu tavapärased postitused, kuigi selleks otsest põhjust nagu ei oleks. Noh, eks minu jaoks ole iga postitus omal moel eriline. Need on ikkagi ju mu enda mõtted mu enda peakolust, ei kellegi teise omast. Kuid mis teeb tänase postituse, just selle, mida hetkel kirjutan ja teie peale selle valmimist ja avaldamist loete, eriliseks teeb?
Maailm on ilus. Just – maailm, mitte elu. Elu sakib ja maailma ilu, looduse poolest, rokib täiega Rohi on rohelisem, nagu on roosid punased. Taevas on sinine ja pilved valged nagu just sedasorti suhkruvatid San Franciscos. Vikerkaare spektrivärvid taevas – imeline vaade, täpselt nagu igapäevased eredad säravad päevad. Ja nii me näemegi praktiliselt iga päev 365 päeva ja 12 kuud
Seni kaua, kuni kestab maailm ja Maa, kus on elu, täpselt nii kaua kestavad ka inimestevahelised võimuvõitlused selles maailmas vastupidamiseks, nii nagu on loomadel omavahelised võitlused ellujäämiseks loomariigis. Inimeste erinevus seisneb ainult selles, et meie, erinevalt siis loomadest, eriti tapjatest ja kiskjatest, ei tapa oma liigikaaslasi, kui tegemist ei ole just paadunud pättide, kaabakate ja mis veelgi hullem – mõrtsukatega,