Koera elu

Koera elu

Ma siin juba üle nädala peale “Kaua võib” saate lõppu, mis oli TV3 eetris teisipäeval, 1. novembril, mõtlen endamisi, kuidas selle postituse kirjutamisega algust teha, sest võta näpust või tõmba sõrmest, aga kurat neid mõtteid teksti kirjutamiseks ega sõnu enda arvamuse avaldamiseks lihtsalt ei ole siiani olnud ega tulnud. Seega proovin nüüd nädal hiljem siis uuesti, sest ma ei saa

Loe edasi

Lumest, jääst ja liiklusõnnetustest

Lumest, jääst ja liiklusõnnetustest

Ja ongi novembrikuu käes. Praegu, kui seda postitust igavusest ja unetusest kirjutama hakkasin on kell 02:37… Ma ei tea miks, aga mul lihtsalt ei ole und. Seetõttu otsustasin, et kirjutan veidi ilmast, lumest ja jääst, millest ohmu Gabros tegi omale maja, sest suveks oli lahedat elamist vaja Nagu olen tuttavate ja sõprade jutust aru saanud on mandril enamuselt lumi maas,

Loe edasi

Nii…

Nii…

Nii… Plika lasteaeda viidud, Crennaga õues ära käidud ja kuivatatud enne tuppa tagasi laskmist, hommikune vorstisepik söödud ja õunamahl peale joodud, teleka- ning arvutiekraan ekraani puhastuslappidega puhastatud, “Muinasjutu Mets” ja “Up Where We Belong” kuulatud. Lisaks veel võtsin seinalt maha paberi, mille peale kirjutatud puhas möga, mis absoluutselt kedagi ei koti (vähemalt mitte mind). Nüüd aeg iseendale. Kuulan siin vaikselt

Loe edasi

Ärka kaunis maa

Ärka kaunis maa

Sattusin öösel vaatama Teetormaja veebikaameraid ja avastasin, et Kuressaares oli täna öösel (loe: ööl vastu tänast) õrn lumekiht maas. Teate, kui tore oli seda pilti näha, arvestades, et meil maja juures, nii 1-2 km kesklinnast eemal ei olnud lumehelvestki maas. Looduse vingerpuss ja teinekord on looduse vingerpussid hästi kihvtid. Mäletan näiteks Viljandimaal elatud aega, kus koos sõbraga sai vihmasel päeval

Loe edasi

Et uus saaks taaskord alguse

Et uus saaks taaskord alguse

Uus ongi saanud alguse, sest Toomas Hendrik Ilvese ametiaeg on läbi ning tema asemele valiti Kersti Kaljulaid. No ma ei tea… mida temast arvata. Üldiselt ja tavaliselt ei seedi ma ühtegi poliitikut põhiliselt just lokkava korruptsiooni (ja moraalitu bürokraatia) tõttu. Sellega seoses tuli mulle meelde Balzaci mõte raamatust “Isa Goriot”: “…Korruptsioon on lokkava keskpärasuse relv; tema mõõgatera annab endast kõikjal

Loe edasi

Jälle…

Jälle…

Oeh, paneb lausa ohkama ja teeb nukraks, et jälle… Jälle olen saanud külma . Ilmselt tuleneb see sellest, et nädala alguses sai tehtud väga füüsilist tööd, nii et järgnevatel päevadel olid mul ja Armsakesel jala- ja kõhulihased valusamad kui Kuning Kobra piinav valu enne surma peale Chuck Norrise salvamist. Ja kuna jope sai mustaks, no kohe tohutult mustaks, tuli see

Loe edasi